Uuring: Eestis suhtutakse teisest rassist ja rahvusest sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui mujal Euroopas

 (47)
Osa ei lubaks isegi oma rahvuskaaslastel Eestisse sisse rännata
Ungari. Budapest. Rongijaam on täis migrante
Foto: Ester Vaitmaa

Tartu ülikooli teadlaste töörühm analüüsis suhtumisi sisserändajatesse Eestis ja veel 14 Euroopa riigis. Eelkõige sooviti teada, mis kujundab inimeste suhtumist sisserändajatesse.

Tulemused näitasid, et 33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi sinna vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal, teatas Tartu ülikool.

„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.

Ta lisas, et 30% eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda: „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.“

Kui Euroopas on üldiselt suurimad erinevused sisserändesse suhtumise osas erineva haridustasemega inimeste vahel, siis Eestis eakate ja noorte inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad võrreldes nooremate põlvkondadega sisserändesse oluliselt negatiivsemalt.

Sisserände suhtes on sallivamad välismaal elamise kogemusega ning sisserändajatega positiivse kontakti kogemusega inimesed ja need, kes ei poolda monokultuurset riiki. Suhtumine sisserändesse on seotud ka mitmete üldiste inimlike omadustega nagu sallivus eri vähemusrühmade suhtes, usaldus oma riigi vastu ja inimestevaheline usaldus ning võrdse kohtlemise väärtustamine.

Eestis ollakse võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega sisserändajate suhtes nõudlikud. Eestimaalased peavad oluliseks, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ning hea haridus. Üsna oluline on ka eesti keele oskus.

Paljud teooriad seletavad sisserändajate ja kohalike suhteid läbi konkurentsi tööturul. „Eestis mõjutab võimalik konkurents tööturul eelkõige vaid kutseharidusega inimeste hoiakuid,“ lisas üks uuringu autoritest, TÜ tööturupoliitika teadur Ave Roots.

Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring (www.ess.ut.ee) on rahvusvaheline teadusuuring, mis on esinduslik Eestis elava 15+ rahvastiku suhtes. Uuringu aruande valmimist kaasrahastasid Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi siseministeerium.