Uuring: Eestis on Läti ja Leeduga võrreldes vähem populismi

Kui Eesti puhul pole poliitikateadlased populismist palju rääkinud, vaid Res Publica puhul oli sellest juttu, siis nii Lätis kui Leedus on olnud palju poliitilisi appikarjeid, ütles uuringu „Populism Baltikumis“ projekti toimkonna liige Tõnis Saarts.

Saarts rääkis Tallinna ülikoolis täna toimunud uuringu esitlusel, et Läti puhul on piirangud uutele tulijatele kõige lõdvemad, vaid 200 liiget erakonna registreerimiseks, kuid puudus seniajani riigipoolne rahastamine. Leedus ei ole parteide rahastamine nii rangelt reguleeritud kui Eestis, kuid ka mitte nii vaba kui Lätis, kus piisab vaid oligarhist, kes parteid rahastab.

Eesti on kõige stabiilsema ja Läti kõige ebastabiislema parteisüsteemiga riik Kesk- ja Ida-Euroopas, tõdes Saarts. „Ei ole mingisugust baltikumi parteisüsteemi, täiesti erinevad planeedid,“ tõdes Saarts.

Saartsi sõnul on omapärane see, kuidas parteisüsteemid on struktureerunud - Eestis ja Lätis on paremerakonnad pea kogu aeg võimul olnud, Leedus on need vaheldunud vasakpoolsetega.

Uuringu „Populism Baltikumis“ projektijuhi Mari-Liis Jakobsoni sõnul on populismi tase kolmes Balti riigis üsna erinev ja ka selle sisu on erinev.

„Populism on ennekõike uustulnukate ja hääbujate strateegia, sellega ei saavuta eriti prisket valimistulemust ja seda eriti Eestis,“ rääkis ta. "Majanduskriis, mille sordiini all kõik valmised aset leidsid peaks looma populismile suhteliselt soodsa pinnase, kuid ei teinud seda."

Põhjuseks, miks meil on vähe populismi ja seda eriti Eestis, pidas Jakobson parempoolse tiiva domineerimist. Samuti võivad mõju avaldada poliitilise turunduse strateegiad, mis edestavad tänapäeval populismi.

„Võib-olla seab populismile piirid kogukonna suurus," pakkus Jakobson. "Et tekitada populistlikku efekti, peaks olema suurem kogukond.“

Veel nimates ta Venemaa mõju, mis hoiab ilmselt teatud pinged sordiini all. Jakobson mainis, et lisaks populismile on Eestis olemas kodanikualgatuse võimalused, mida ka kasutatakse.

Mis on populism? Kes on populist?

Jakobsoni sõnul on populismpoliika strateegia, mille fookuses on lubadus anda võim rahvale. Populism kui protest valitseva võimu, institutsioonide või ideoloogia vastu.

On palju asju, mida populisem ei ole, tõi Jakobson välja, et populism on vastand elitismile, tehnokraatiale ja liberalismile.

Jakobsoni sõnul võib populism olla ühtaegu nii oht kui ka  võimalus. Ilma populismita ei saa tema sõnul olla ka tõeliselt toimivat demokraatiat. „Nii populismi täielik puudumine kui ka selle ülevoolavus ohustavad demokraatiat, kuid mõõdukas annus populismi võib demokraatiat ka tugevdada,“ kõneles Jakobson.

Populismi meelisvaldkondadeks on näiteks soov pakkuda rahvale hüvesid, teha oma identiteedipoliitikat ja muuta institutsioone, näiteks vähendada riigikogu liikmete arvu.

„Üks õige populist on see, kes ei käi välja mitte oma programmi, vaid räägib seda, mida kõik teised on valesti teinud,“portreteeris Jakobson populiste. Ta tugineb maagilistele lahendustele või kõlavatele hüüdlausetele. Tema poliitika ettepanekud ei ole argumenteeritud ega põhjendatud.

Populistlikku erakonda või liikumist iseloomustab see, et see konsolideerub sageli karismaatilise liidri ümber ja meenutab risoomi või seeneniidistikku, mitte paikapandud struktuuri, rääkis Jakobson.

Vahemikus maist oktoobrini läbi viidud kiiruuring võtab esmakordselt Eestis süstemaatiliselt vaatluse alla populismi sisu ja selle esinemise kolme Balti riigi poliitikas ühe valimiskampaania kontekstis ning heidab samuti pilgu sotsiaalmeediale kui võimalikule populismi tekkekeskkonnale.

Eestis ja Lätis vaadeldi 2011. aasta ja Leedu 2008. aasta üldvalimisi.

Uuringut rahastas Avatud Eesti Fond.