Uuringu kohaselt on noorsootööga rahul 87% noortest ja 95% arvab, et on noorsootöös osaledes palju uusi teadmisi omandanud.
Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul kinnitavad tulemused, et noored vajavad ja hindavad noorsootööd ning saavad osaledes nii teadmisi, oskusi kui kogemusi edasiseks tööeluks ja ühiskonnas toimetulekuks.
“Mitteformaalsel õppel on noore arengus ja eneseleidmises suur roll ning seda mõistetakse üha laiemalt,” ütles Ojakivi. “Kõigil noortel peavad aga olema võrdsed võimalused enese arendamiseks, mistõttu peame muutma noorsootöö võimalused paremini kättesaadavaks ka maapiirkondades. Peame pakkuma tegevusi ja teenuseid just noortele sobival viisil ja selleks on vaja kaasaegseid lahendusi. ”

Riik pakub omavalitsustele lisatuge

Ehkki noorsootöö korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, tuleb kitsaskohtade lahendamisel appi riik. Tõukefondidest suunatakse omavalitsustele toetusi avatud noorsootöö, noortelaagrite ning huvihariduse ja –tegevuse korraldamiseks, samuti ühistegevuse erinevate vormide, näiteks noorteühingute tegevuse laiendamiseks.
Lisaks hakkab riik huvitegevust ja huviharidust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Omavalitsused saavad edaspidi riigilt 15 miljonit eurot lisaraha aastas, et muuta huvitegevus ja huviharidus noortele paremini kättesaadavaks ja võimalused mitmekesisemaks.

Noored hindavad juhendajaid ja tahavad osaleda otsuste tegemisel

Viimastel aastatel noorsootöötaja kutse arendamisse panustanud Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer väljendas heameelt, et 90% noortest peab oma juhendajaid pädevaks.“Kindlasti jätkame noortevaldkonna töötajate professionaalsete oskuste toetamisega. Samuti peame oluliseks, et ka kohalikud omavalitsused väärtustaksid noorsootöötajaid, neile näiteks üldhariduskooli õpetajatega võrdväärset palka makstes,” ütles Schlümmer. “Oleme kogenud, et parimaid tulemusi saavutatakse siis, kui kohalikul tasandil noorsootööd väärtustatakse ning noori aktiivselt otsustesse ja tegevustesse kaasatakse. Noorte jaoks on oluline ise enda eest kõneleda ja lisaks kaasarääkimisele ka ise midagi ära teha.”

Uuring näitas, et noored peavad oluliseks aktiivset osalust kogukonnas ja otsuste tegemises. Osaluskogudega on rahul 90% noortest ja seda kogemust soovitavad noored kõige enam ka oma sõpradele. Selleks, et noortel oleks rohkem võimalusi kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada, kavandab ministeerium traditsiooniliste osalusvõimaluste juurde ka uute, näiteks e-osalusvõimaluste, loomist.

Noorsootöö tegevustest on noored kõige vähem rahul noorteinfo teenusega. Vaid 32% vastanutest olid väga rahul ja iga teine pigem rahul. Ministeerium on juba tellinud täiendava analüüsi, et selgitada, millist infot noored vajavad, milliseid kanaleid nad selleks sooviksid kasutada ning milliseid nutikaid lahendusi tuleks noorte jaoks arendada.