Euroopa liidu rahastatava instituudi koostatud indeksi järgi on Eesti üldine võrdõiguslikkus 50% (100% tähistab täiesti võrdõiguslikku ühiskonda, 0% aga täiesti ebavõrdset), euroliidu keskmine aga 54%.

Seda keskmist tõmbasid alla riigid nagu Bulgaaria (37%) ja Rumeenia (35%), kergitasid aga Skandinaavia maad (Soome 73%, Rootsi 74%, Taani 73%).

Eestil läks halvemini raha ja võimu kategooriates. Raha kategoorias oli võrdsuse tase Eestis 49%, sellal kui euroliidus tervikuna oli see näitaja ligi 69%. Peamiselt tulenes selle valdkonna madal näitaja meie suurest palgalõhest, kus meeste keskmine sissetulek oli 1437 eurot ja naistel 1025 eurot.

Võimu kategoorias kippus euroliidu keskminegi madal olema - 38%, Eestis oli näitaja 27%. See tähendab, et meeste ülekaal valitses meil nii ministeeriumites, riigikogus, kohalikes omavalitsustes kui ka firmade nõukogudes.

Täna välja antud Eesti võrdõigusvoliniku 2013. aasta raportis viidati ebavõrdse poliitilise võimu jaotuse osas ka viimastele kohalike omavalitsuste valimistele. Naisi ja mehi on küll Eesti erakondades küllalt võrdselt (41% naisi), aga valimisnimekirjade esikümnesse jõuab neid tunduvalt harvem. Näiteks valimisnimekirja esikümnesse jõudis Tallinna suuremates ringkondades vaid 34% naisi, esikolmikus kahanes see 28 protsendini ja esinumbrite seas oli naisi vaid 17%.

Tartus leidus samas ka mõningaid erandeid: esikümnesse jõudsid Tartu sotside nimekirjas ligi pooled naised ja valimisliidu Vabakund esikolmikus oli lausa ligi 70% naisi.

Euroopa Nõukogu osutas viimaste valimiste uuringust lähtudes, et eesti mehed osutuvad valituks lihtsamalt, sest meeskandidaadid on tuntumad ja nimekirja päises, mistõttu on nad sagedamini potentsiaalsed võitjad.