Uuring: Eesti kaitseks haaraks püssi üle poole elanikest

 (439)
Kevadtorm
KevadtormFoto: Siim Lõvi

Relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi rünnaku korral soosib enamik, ise haaraks riigi kaitseks püssi pooled Eesti elanikest. Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist aga viiendik elanikest, selgus hiljutise riigikaitselise turu-uuringute AS-i arvamusküsitluse tulemusena.

Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdeti uuringus kolme küsimuse abil. Passiivset kaitsetahet väljendas seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta ("Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?"), aktiivset kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa ("Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?"). Samuti selgitati välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda.

Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 43 ja tõenäoliselt vajalikuks 36 protsenti Eesti elanikest. Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist 79, mittevajalikuks peab seda aga 13 protsenti Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 47 eesti- ja 34 protsenti venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 15 protsenti (sama palju on neid, kes vastavad "ei oska öelda").

Seotud lood:

Joonis 1. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik

Riigikaitseline uuring Foto: Kuvatõmmis

Allikas: Turu-uuringute AS

Märtsikuus toimunud tõus relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamises on taas taandunud aasta varasemale tasemele, seisab uuringus. Võimalik, et märtsikuise tõusu taga oli riigikaitse teema jõulisem esiplaanil olek riigikogu valimiste eel, mis kahtlemata mobiliseeris ka avalikku arvamust.

Joonis 2. Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamise pikem trend (kogu elanikkonna kohta)

Riigikaitseline uuring Foto: Kuvatõmmis

Allikas: Turu-uuringute AS

Joonis 3. Eesti- ja venekeelsete vastajate võrdlus

Riigikaitseline uuring Foto: Kuvatõmmis

Allikas: Turu-uuringute AS

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 79 protsenti, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 55 protsenti elanikkonnast. 27 protsenti Eesti elanikkonnast oleks selleks kindlasti ja 28 protsenti tõenäoliselt valmis.

Kindlasti ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 17 ja tõenäoliselt 19 protsenti vastanutest. Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 62 protsenti, siis mitte-eestlastest vaid 42 protsenti.

Aktiivse kaitsevalmiduse tõlgendamise juures ei tohiks silmist lasta asjaolu, et riigikaitses osalemist on traditsiooniliselt peetud meeste ülesandeks, mistõttu valmisolek omapoolseks panustamiseks jääb paratamatult madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul (näiteks üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 37 protsenti, alla 20-aastastest 74 protsenti). Venekeelsete vastajate protsent jääb keskmisest madalamaks ka seetõttu, et mittekodanikel ei ole kohustust läbida ajateenistust, mis on aga relvastatud vastupanu osutamise eelduseks.

Joonis 4. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitakse kallale

Riigikaitseline uuring Foto: Kuvatõmmis

Allikas: Turu-uuringute AS

Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi. Ehkki vene emakeelega meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on madalam kui eestlastel, on alla 35-aastastest meeskodanikest valmis ise riigikaitses osalema üle 80 protsendi ja alla 50 aastastest kolm neljandikku.

Joonis 5. Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides

Loe veel

Riigikaitseline uuring Foto: Kuvatõmmis

Allikas: Turu-uuringute AS

Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt. Aastatel 2013-2014 hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases kolmes küsitluses on see taas langenud mittekodanikega võrreldavale tasemele.

Joonis 6. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015

Riigikaitseline uuring Foto: Kuvatõmmis

Allikas: Turu-uuringute AS

Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22 protsenti) eestimaalastest: 6 protsenti püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 16 protsenti teeks seda tõenäoliselt. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 68 protsenti elanikest. Need proportsioonid on viimaste aastate vältel püsinud üsna stabiilsed. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25 protsenti) ning nooremad, kuni 39-aastased inimesed (enam kui kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32 protsenti, eestlaste seas 16 protsenti.

Joonis 7. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale

Riigikaitseline uuring Foto: Kuvatõmmis

Allikas: Turu-uuringute AS

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis kõrgele 42 protsenti tasemele ning on seejärel alates 2014. aastast püsinud 30-protsendi tasemel. Ka eestlaste lahkumissoov oli masu-aastatel 2010-2013 pisut kõrgem, mil lahkumist oleks kaalunud viiendik eestlastest.

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid neljandik teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 69 protsenti aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud. Siiski on 2015 aasta teadlikkuse tase üsna pisut kõrgem kui varasematel aastatel.

Riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu viis tänavu oktoobris kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Tegemist on regulaarse kaks korda aastas läbi viidava arvamusuuringuga.

Alates 2001. aastast korraldatud uuringud käsitlevad hoiakuid Eesti riigi suhtes, institutsioonide (sealhulgas kaitsestruktuuride) usaldusväärsust elanike seas, hinnanguid seoses võimalike ohtude ning julgeolekuriskidega Eestis ning maailmas, elanike kaitsetahet ning prognoositavat käitumist võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral, hinnanguid Eesti kaitsevõimekusele ja riigi tegevusele selles valdkonnas, suhtumist ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse, suhtumist NATO-sse ja sellega seonduvatesse arengutesse ning hoiakuid seoses rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega.