Turu-uuringute AS, inimõiguste keskus ja Eesti LGTB ühing esitlesid täna uuringut, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on Eesti inimeste hoiakud lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste (LGBT) inimeste suhtes viimaste aastate vältel muutunud. Uuriti ka seda, kui vastuvõetav on homoseksuaalsus Eesti ühiskonnas ning kuidas on ühiskondlikku arvamust mõjutanud kooseluseaduse vastuvõtmine.

Uuringust selgus, et viimastel aastatel on suurenenud kokkupuuted LGBT teemadega interneti ning sõprade ja tuttavate kaudu, vähenenud on traditsioonilise meedia mõju. Keskmisest enam on teemaga kokku puutunuid 20-39aastaste, kõrgharidusega, kõrgema sotsiaalse staatusega ja kõrgemasse sissetulekugruppi kuuluvate elanike, samuti tallinlaste seas. Konkreetseid kokkupuuteid seksuaalvähemustega on keskmisest enam eesti keelt kõnelevatel elanikel (31%), alla 50aastastel, tallinlastel, kõrgharidusega ja kõrgema sotsiaalse staatusega (ettevõtjad, juhid, tipp- ja keskastmespetsialistid, ametnikud ja teenindajad) elanikel. Keskmisest oluliselt vähem on LGBT teemaga kokku puutunud vene keelt kõnelevad inimesed, pensionärid ja Ida-Virumaa elanikud.

Endale teadaolevalt on homoseksuaalsete inimestega kokku puutunud veerand küsitlusele vastanutest. See arv on võrreldes 2014. aastaga kasvanud, tollal oli kokkupuuteid viiendikul vastanutest. Oma perekonnas on homoseksuaalne inimene kahel protsendil vastanutest, sõpruskonnas 14 protsenti ning endiste või praeguste töökaaslaste seas 18 protsendil Eesti elanikest.

Kokkupuuted homoseksuaalsete inimestega

Tasapisi vastuvõetavamaks muutunud

Võrreldes paari aasta taguse uuringu tulemustega on homoseksuaalsus muutunud ühiskonnas vastuvõetavamaks. Tänavusest uuringust tuleb välja, et vähem kui pooled (41%) küsitletutest peavad homoseksuaalsust vastuvõetavaks. Vastuvõetamatu on see enam kui pooltele vastanutest (52%). Võrreldes paari aasta taguse uuringuga on suhtumine homoseksuaalsusesse paranenud. 2014. aastal pidas seda vastuvõetavaks 34% vastanutest, vastuvõetamatu oli see 59% inimestest.

Suhtumine on selges seoses vastajate vanusega – kõige positiivsem on hoiak 15-19aastaste, kõige negatiivsem üle 75aastaste hulgas. Vanusegrupis 40-49 hakkab negatiivsete vastuste osakaal ületama positiivseid.

Vastajatelt uuriti põhjuseid, miks nad peavad homoseksuaalsust vastuvõetamatuks. Esikohal on arvamus, et homoseksuaalsus on ebanormaalne ja ebameeldiv (21% vastanutest arvas nii), populaarseks vastuseks oli see, et homoseksuaalsus on loomu- ja loodusevastane ehk ebatraditsiooniline (17%). 12% vastajatest leidis, et homoseksuaalsus viitab halvale kasvatusele või keskkonnale. Lisaks täheldati teema ülepaisutatust.

Gei kandideerimine valimistel on vastuvõetav

Küsitluses osalenud enam kui tuhandele inimestele esitati kümme väidet ja paluti vastata, kas need kehtivad nende puhul või mitte. Enamus vastajaist peab tavalist olmelist suhtlust (müügimees, arst) homoseksuaalsete inimestega vastuvõetavaks, ka valimistel ei segaks see asjaolu suuremat osa vastajaist. Lähemat suhtlust, näiteks homoseksuaalse inimese, eriti gei kohalolu seltskonnas siiski pigem häiriks vastajaskonda. Eriti vastuvõetamatu on elanikele homoseksuaalsuse osalus nende laste elus (selleteemalised TV-saated või filmid, õpetaja orientatsioon, mängimine sõprade kodus, kus on homoseksuaalsed vanemad), kus vastaste osakaal ületab märkimisväärselt nõustujate oma. Ka kuulumine kogudusse, mis suhtub homoseksuaalsusesse positiivselt, ei tule enamuse vastajate puhul kõne alla.

Nagu varasemates uuringutes, nii ka nüüd erinevad eesti- ja venekeelsete vastajate seisukohas silmatorkavalt. Kui enamus eestlastest ei paneks pahaks, kui arst, valimiskandidaat, lapse õpetaja või sõprade vanemad oleksid homoseksuaalid, siis venekeelses vastajaskonnas on enamus selle vastu.

Homoseksuaalsuse vastuvõetavus

Suhtumine homoseksuaalsusesse on paranenud viimase kahe aasta jooksul keskmisest enam neil, kelle lähikonnas on homoseksuaalseid inimesi (19%) või kes üldiselt peabki homoseksuaalsust vastuvõetavaks (18%). Muudest taustrühmadest paistavad suhtumise paranemisega silma 15-19aastased noored (27%).

Neilt, kelle suhtumine geidesse ja lesbidesse on viimase kahe aasta jooksul muutunud paremaks, uuriti, kust saadud teave on nende suhtumist muutnud. Eelkõige saadakse homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitavat teavet sõpradelt, tuttavatelt, sugulastelt (50%) ja traditsioonilise meedia vahendusel (49%), isiklike kokkupuudetega tööl või koolis (22%) ja/või mujal (35%) ning internetist (31%).

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on vähenenud sotsiaalkampaaniate tähtsus, kuid oluliselt on suurenenud positiivne suhtumise muutus tänu isiklikule kokkupuutele tööl või koolis.

Mida peetakse homoseksuaalsuseks?

Kõige sagedamini peeti homoseksuaalseks inimeseks oma- või samasooliste suhet (47%). Sellele lisanduvad lähedased mõisted, nagu teistsugune suhe (6%) ja samasooliste kooselu (4%).

7% vastanutest pidas homoseksuaalsust hälbeks (väärareng, kõrvalekalle), haiguseks või psühholoogiliseks probleemiks. 7% vastajaist andis selgituseks halvustava vastuse (sagedamini nimetati ebanormaalne, ebameeldiv, vastik).

Vastajatest 4% seostasid väljendit vaid meestevahelise suhtega, geidega. 3% jaoks on tegu tavaliste inimestega, 2% vastaja jaoks oli antud teema tabu, millest ei taha rääkida ega mõelda. Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga, ei ilmnenud olulisi erinevusi vastustes homoseksuaalsuse tähenduse kohta.