Uuring: Eesti elanikud tajuvad, et koroonaviiruse kohta levib palju väärinfot

 (30)
Eriolukord 6.04.2020
2+2 reegli rakendamine avalikus ruumis.Foto: Andres Putting

Ligi pooled küsitletutest usuvad, et koroonaviiruse kohta käivat väärinfot levitatakse sihilikult.

Rohkem kui kaks kuud pärast eriolukorra lõppu tunneb kaks kolmandikku Eesti elanikest, et koroonaviiruse kohta levib palju väärinformatsiooni ja selle taga on jätkuvalt vähene teadlikkus uue nakkushaiguse kohta.

66% elanikest on seisukohal, et koroonaviiruse kohta levib palju ebatäpset infot ja veelgi rohkem inimesi arvab, et väärinfot levitatakse põhjusel, et viirusest teatakse vähe. 44% ehk pea pooled elanikest usuvad, et koroonaviiruse kohta levib palju petlikku ja sihilikult eksitavat infot ning kolmandik arvab, et väärinfot levitatakse tahtlikult eesmärgiga inimesi kahjustada.

Veidi alla pooled Eesti elanikest otsivad teadlikult ja regulaarselt koroonaviiruse teemalisi uudiseid, samas kui viiendik püüab teadlikult viiruseteemalisi uudiseid vältida. Aktiivseid teabe otsijaid on rohkem teisest rahvusest, Kirde-Eesti elanike ning 50-aastaste ja eakamate seas, samas kui koroonaviiruse teemaliste uudiste vältimine on keskmisest sagedasem nooremas vanuserühmas 25–34.

Samas vanuserühmas ollakse ka kõige kriitilisemad koroonaviiruse teemalise informatsiooni kvaliteedi suhtes, arvates, et see on sageli ebatäpne või sihilikult kallutatud. Mida vanem vastaja, seda suurem on tema huvi koroonaviiruse teemaliste uudiste vastu.

Usaldatakse ametlikke kanaleid

Seotud lood:

Turu-uuringute AS-i juhi Tõnis Stambergi sõnul on jätkuvalt oluline inimeste teavitamine läbi ametlike kanalite, mis annab kindluse, et informatsioon on õige ja vettpidav. Usaldus riigi erinevate ametkondade suhtes on siin võtmetähtsusega küsimus.

Peamisteks infoallikateks koroonaviiruse kohta teabe saamisel on elanikele jätkuvalt Eesti internetiportaalid ja ETV saated. Võrreldes juuni keskpaigaga teabekanalite kasutuses märkimisväärseid muutusi toimunud pole. Inimesi, kes koroonaviiruse kohta teavet saanud pole või teemast ei huvitu, on jätkuvalt väga vähe.

Elanikest 46% hindab end tänasel päeval kehtivate meetmetega hästi kursis olevaks ning veidi vähemad on üldjoontes kursis. 72% elanikest on seisukohal, et terav kriis on möödas, sealjuures 67% peab sellest hoolimata vajalikuks valvsuse säilitamist ning ohutusabinõude järgimist, kuid väike osa inimestest arvab, et võib rahulikult edasi elada nagu vanasti. Elanike ohutunnetus püsib juunikuuga samal tasemel.

Meetmetega ollakse rahul

Võrreldes juuni keskpaigaga on kasvanud rahulolu kehtivate meetmetega ning vähenenud meetmete leevendamist soovivate elanike osakaal. Kehtivate meetmetega on rahul 68% elanikest ning see näitaja on eriolukorra teisest nädalast kuni tänaseni kõrgeimal tasemel. 13% soovib meetmete leevendamist ning 16% meetmete karmistamist.

Praegustest meetmetest toetatakse kõige enam nakatunute ja kontaktsete kohustusliku isolatsiooniga jätkamist, mida peab vajalikuks 94% elanikest. Pea samaväärselt toetatakse kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist. Enamasti toetatakse ka piiranguid meelelahutusasutustele ning sise- ja väliüritustele ning avalikus ruumis teistega kahemeetrise distantsi hoidmist.

Elanikest 48% sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid. Keskmisest sagedamini puudutab sissetulekute vähenemine mitte-eestlasi, Kirde-Eesti elanikke, keskharidusega inimesi ning vabakutselisi ja FIE-sid, ametialase staatuse järgi isiku- või klienditeenindajaid ning oskustöölisi.

Elanikest 83% vaatab enda sõnul tulevikku lootuse ja entusiasmiga ning veidi üle pooled on vajadusel valmis elus riske võtma. Pessimismi tuleviku osas väljendavad keskmisest sagedamini teisest rahvusest Eesti elanikud ning inimesed, kelle töökoormus on viiruse levikust tingituna vähenenud.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 1266 Eesti elanikku, kes olid 15-aastased ja vanemad. Regulaarse uuringu tellija on riigikantselei ning see toimus 12. korda.