Uuring: 92 protsenti Eesti elanikkonnast täidab enda sõnul koroonaviiruse leviku takistamiseks antud juhiseid

 (35)
Eriolukord 6.04.2020
Eriolukord 6.04.2020Foto: Andres Putting

Turu-uuringute küsitluse kohaselt arvavad 75 protsenti Eesti elanikest, et koroonaviiruse levikuga seotud olukord on Eestis kriitiline. Viiruse leviku takistamiseks antud juhiseid täidavad enda sõnul 92 protsenti inimestest - see näitaja on jõudnud peaaegu eriolukorra tasemeni.

Küsitluse tellis sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 14.-16. detsember.

Selgub, et inimeste ohutunnetus on detsembri esimese nädalaga võrreldes tõusnud - kolm inimest neljast (75 protsenti) peab olukorda kriitiliseks, 15 protsenti inimestest pidasid oluliseks säilitada valvsust ja järgida ohutusabinõusid. Veel detsembri alguses pidas olukorda kriitiliseks 68 protsenti inimestest.

Ida-Virumaal on inimeste ohutunnetus võrdlemisi sama kui kahe nädala eest - 69 protsenti peab olukorda kriitiliseks (detsembri algul 70 protsenti) ning lisaks peab 11 protsenti inimestest oluliseks säilitada valvsust (detsembri algul 16 protsenti). Samas on üldise ohutunnetuse tõusu taustal need numbrid Eesti keskmisest madalamad. „Hirmu viirusesse nakatumise või selle lähedastele edasi andmise ees tunneb 70 protsenti elanikest, mis on võrdne detsembri alguse näitajaga,“ lisas Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.

Peaaegu eriolukorra tasemeni (92 protsendini) on jõudnud viiruse leviku takistamiseks antud juhiste järgimine, sh 73 protsenti inimestest täidab enda hinnangul kõiki ja 19 protsenti enamikke ametlikke juhiseid. Eriolukorra tippajal täitsid kõiki ja enamikke juhiseid kokku 95 protsenti inimestest.

Seotud lood:

Pool elanikest valmis vaktsineerima
COVID-19 vastu on valmis end kohe vaktsineerima 50 protsenti elanikest. Seisukohta ei oska võtta 21 protsenti. Vaktsineerimist mittesoovijate osakaal kasvas võrreldes oktoobri ja novembriga ligi 4 protsenti, selgub detsembri keskel tehtud küsitlusest.

„Vaktsineerimise valmisolek on kõrgem meeste ning vanemate kui 65-aastaste seas ning madalam eelkõige naiste ja 25-49-aastaste elanike seas. Peamiseks vaktsineerimise motiiviks on arusaam, et piisava vaktsineerimisega hõlmatuse korral saame kõik naasta tavapärase elu juurde ning riskirühma kuulumine,” ütles Reivart.

Nende inimeste osakaal, kes end COVID-19 vastu vaktsineerida ei soovi, suurenes kuuga 5 protsenti. Põhimõtteliste vaktsineerimise vastaste osakaal kõikidest vastajatest püsib ca 4 protsenti juures. Valdavalt ollakse mures COVID-19 vaktsiinide ohutuse pärast ning 18 protsenti elanikest väljendab ebakindlust just uute vaktsiinide omaduste suhtes.

COVID-19 teadusnõukoja liikme, käitumisteadlase ja psühholoogi Andero Uusbergi sõnul on rõõmustav, et iga teine eestimaalane on valmis end vaktsineerides pandeemiaga võitlust hõlbustama. “Samas on täiesti mõistetav, et paljude inimeste jaoks on vaktsiinide kohta infot ja kogemusi otsustamiseks veel liiga vähe. Info ja kodumaiste kogemuste lisandumisel võiks usaldus vaktsiinide suhtes järk-järgult suureneda,” märkis Uusberg.

Enda või pere sissetulekud on koroonaviiruse tõttu vähenenud 45 protsendil elanikest (+4 protsenti). Kõrgeim oli sissetulekute vähenemine eriolukorra ajal, mil sissetulekute vähenemist tunnistas üle 50 protsendi elanikest. Endiselt püsib oluline erinevus eestlaste ja teisest rahvusest Eesti elanike vahel - kui eestlaste seas on sissetulekute langust tunnetanud 40 protsenti,, siis teisest rahvusest elanike seas 54 protsenti. Pea veerandi elanike hinnangul on neil praeguste sissetulekute juures raske või väga raske hakkama saada, teisest rahvusest elanike seas 29 protsendil ning Ida-Virumaa elanikest 31 protsendil.