Küsimusele, kas inimõigused on Eestis tagatud kõigile, keelest ja rahvusest sõlmumata, vastas "jah" 81 protsenti, seejuures muu emakeelega inimestest 64 protsenti.

Emakeele või rahvuse pärast ebaõiglast kohtlemist tunnetas 3 protsenti muu emakeelega inimestest. Eesti keele oskust pidas vajalikuks 97 protsenti küsitletutest sõltumata rahvusest ja emakeelest.

Nii eestlased kui ka vene keelt kõnelevad inimesed pooldavad ühiseid lasteaedu eestlastele ja venekeelsetele (71 protsenti), kusjuures venekeelsed soovivad seda isegi pisut rohkem (78 protsenti). Kui vene gümnaasiumide eesti keelele ülemineku suhtes on vene keelt kõnelejate hulgas pooldajaid ja vastaseid võrdselt, siis ühiste koolide küsimuses on enamus selle poolt (62 protsenti põhikoolis ja -67 protsenti gümnaasiumis). Kõigist vastanutest kokku arvavad nii 74 protsenti.

Mõnevõrra üllatav oli, et 66 protsenti vene keelt kõnelevatest inimestest avaldasid valmidust vaadata Eesti venekeelset telekanalit. Sellise telekanali programmi vastu tunneks huvi ka ligi veerand eestlastest.

Inimõiguste Instituudi nõukogu liikme Mart Nuti sõnul näitab uuring üldjoontes lõimumise toimimist ja mitmetes küsimustes erinevate rahvusrühmade seisukohtade lähenemist. Siiski on erinevas keeleruumis elavate inimeste hulgas vastandlikke suhtumisi, näiteks Venemaal toimuvasse.

Uuring käsitleb nii üldist keeleliste inimõiguste teadlikkust kui ka seda mõjutavat sihtrühmade käitumist. Mitmed uuringus kajastuvad vastused, mis on tänaseks juba selgunud, on ootuspärased, kuid on ilmnenud ka uudseid aspekte.

Lisaks keskendub uuring kolmanda inimõiguste põlvkonna standarditele, ennekõike küsimustele, mis Eesti ühiskonnas põhjustavad vastandumist, üksteisest lahusolekut ja etnilisi konflikte. Põhilised teemad on erinevad väärtused, keeleline kuuluvus, sellega seotud õigused ja oskused, meedia- ja inforuum eri haridussüsteemide ja kodukeelte kaupa.

Omnibuss-uuringu raames küsitleti tuhandet inimest vanuses 15-74-aastast.