Uurimus ei näita Tšernobõli veteranide suurenenud haigestumust ega suremust

 (79)
Tšernobõl
TšernobõlFoto: Delfi/Eesti ajalehed

Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Kaja Rahu leidis oma doktoritöös, et veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust.

26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumajaamas avarii, mille tagajärjel radioaktiivsed ained saastasid põhjapoolkera. Kõige enam kahjustatud aladele Ukrainas saadeti puhastustööd tegema umbes 530 000 inimest, praegust Tšernobõli veterani, kellest veidi üle 17 000 mehe oli pärit Baltimaadest. Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritöö kaitsnud Tervise Arengu Instituudi teadur Kaja Rahu püstitas oma doktoritöö keskseks küsimuseks, kas ja kuidas on Tšernobõli piirkonnas töötamine mõjunud veteranide tervisele, teatas Tartu ülikool.

Epidemioloogiline uuring, milles Rahu kasutas peamiselt Eesti, Läti ja Leedu vähiregistri andmeid, näitas, et aastatel 1986–2007 oli veteranide ja nende riikide meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. „Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtud sõeluuringust,“ rääkis Rahu.

Mõnevõrra põhjalikumalt käsitleti veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja Haigekassa andmekogust. „Veteranide suremus 1986–2011 ei erinenud riigi meesrahvastiku suremusest. Samas ilmnes, et veteranide enesetapurisk oli 30% kõrgem kui meesrahvastikus,“ tõi Rahu välja.

Seotud lood:

Haigekassa 2004.–2012. aasta andmetel tehtud analüüsi järgi oli veteranide ja meesrahvastiku üldhaigestumus (ilma vähkkasvajateta) ühesugune. „Silmatorkavaim erinevus ilmnes kilpnäärmehaiguste korral: veteranid haigestusid 1,7 korda sagedamini, kuid haigestumus ei olnud kõrgem nende meeste hulgas, kes saadeti saastatud piirkonda vahetult pärast avariid. On tõenäone, et taoline haigestumuse suurenemine tekkis mitte kiirguse tõttu, vaid see kajastab veteranidele osaks saanud põhjalikumat arstlikku järelevalvet,“ leidis Rahu.

Seega veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust.

Kaja Rahu kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritöö „Baltimaade Tšernobõli veteranide haigestumus ja suremus: registripõhine kohortuuring“ 28. augustil 2014.

Doktoritöö juhendajad olid Tervise Arengu Instituudi juhtteadur Mati Rahu ja TÜ tervishoiu instituudi professor Anneli Uusküla.