Üüri piirmäärade saaga jätkub
“Iseseisvuse taastamise käigus alustatud omandireform tuleb lõpule viia kooskõlas omandireformi eesmärkidega ning austades õiguskorra põhiseaduslikke aluseid. Seaduste põhiseadusega vastavuse hindamine on riigikohtule põhiseadusega antud pädevus,” põhjendas Rüütel, jättes viitamata põhiseaduse paragrahvile või paragrahvidele, millega seadusemuudatus tema hinnangul on vastuolus.
Riigikohtul on otsustamiseks aega neli kuud, alates taotluse jõudmisest riigikohtusse.
Kui riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab president selle välja.
Riigikogu täiskogu võttis 20. juulil muutmata kujul vastu üüri piirmäära kaotava seaduse, mille president Arnold Rüütel jättis juunis välja kuulutamata.
Seaduse muutmata kujul vastuvõtmist toetas 47 ja selle vastu oli 36 saadikut, erapooletuid ei olnud.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletasid Res Publica, Reformierakonna ja Isamaaliidu saadikud, selle vastu olid keskerakondlased, sotsiaaldemokraadid, võimukoalitsiooni kuuluv Rahvaliit ja valdav osa sotsiaalliberaale.
Riigikogu kaotas üüri piirmäärad 15. juunil, mil elamuseaduse muutmist pooldas 50 Res Publica, Reformierakonna ja Isamaaliidu saadikut, vastu oli 37 Keskerakonna, Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja sotsiaalliberaalide ühenduse liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
Otsusele eelnesid teravad vaidlused, mis tipnesid eelnõu teisel lugemisel juuni alguses. Toona venitas üüri piirmäära küsimus riigikogu töö kolmapäeva lõunast neljapäeva hommikuni.
30. juunil jättis president seaduse välja kuulutamata.
Üüri piirmäära on kehtestanud mitu kohalikku omavalitsust, teiste hulgas Tallinn, kus see on 15 krooni ruutmeetrist. Samal ajal on näiteks Tartus see vabaks lastud.
