Uuest aastast peab ka asulas helkurit kandma
Kui senikehtinud nõue kohustas helkurit kandma vaid kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes, siis uus liiklusseadus näeb ette pimeda ajal liigeldes üldist helkuri kandmise kohustust, teatas maanteeameti pressiesindaja Timo Vijar.
Jalakäijahelkur on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt isikukaitsevahend, mille turvalisusnõuded on kehtestatud vastava standardiga. Nõuetekohasel helkuril või selle pakendil peab olema tähistus CE EN13356. Korralik helkur on hästi märgatav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetri kauguselt.
Liiklusseadusesse on uue mõistena toodud ülekäigukoht. Ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa. Ülekäigukoht on erinevate liikluskorralduslike ja ehituslike lahenduste (ohutussaar, valgustus, kiiruspiirang, paremini tagatud nähtavus jne) abil jalakäijale sõidutee ohutuks ületamiseks rajatud teeosa. Ülekäigukoht erineb ülekäigurajast selles mõttes, et ülekäigukohal sõiduteed ületades puudub jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigus. Ülekäigukohal puudub ka ülekäigurajale vastav märgistus. Jalakäija tunneb ülekäigukoha ära selleni viivate ja teisel pool sõiduteed jätkuvate jalakäijaliikluseks ettenähtud teede (kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee) järgi. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei ole jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijale foori keelav tuli, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist kuni lähima ohutussaareni või selle puudumisel viima sõidutee ületamise lõpule. Nõue on lisatud, vältimaks jalakäija jaoks tekkivat ohtlikku olukorda, kus jalakäija peaks foori lubavat tuld ootama jääma suunavööndite eraldusjoonel.
Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust. Säte on lisatud, pidades esmajoones silmas kiiresti liikuvate (rulluiske või -suuski kasutavate) jalakäijate liiklemise ohutust ja mugavust.
Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega. Nõue on lisatud selleks, et suurendada kiirelt liikumise abivahendeid kasutava jalakäija ohutust ja tagada tema õigeaegne märkamine sõidukijuhi poolt. Jalakäija tavakiirus on orienteeruvalt 3-7km/h (0,8-1,9m/s).
Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuuna ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed. Oluline on tähele panna, et erinevalt maanteel selle vasakus ääres liikumise üldisest nõudest peab sõidukit käekõrval lükkav jalakäija liikuma sõidutee paremas ääres. Seda esmajoones põhjusel, et sõidukitel olevad valgustusseadmed ei eksitaks teisi juhte.
