Uuelt keskkonnaministrilt soovitakse selgust kogukonnametsade majandamise seaduslikkuse osas

 (32)
Mets
MetsFoto: Argo Ingver

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna varahommikul peaministrile, keskkonnaministrile ja rahandusministrile küsimused Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse osas kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade majandamisel, et saada selgust, kuidas suhtub praegune valitsus RMK tegevusse asustuse lähedal asuvate metsade raiumisel.

Muu hulgas juhtis kodanikuühendus ministrite tähelepanu tõsiasjale, et RMK on seadusega kohustatud kohalikke elanikke asustusüksuse lähedal asuvate metsade majandamisse kaasama, kusjuures kaasamine tähendab reaalset kaasa rääkimise võimaluse pakkumist, aga mitte lihtsalt raietest informeerimist.

Ministritele meenutati ka murettekitavat asjaolu, et kui RMK oma arengukava täita kavatseb, siis raiutakse kõik küpsusvanuse saavutanud metsad väljaspool kaitsealasid järgmise 10 aasta jooksul maha. Sinna hulka arvestatakse ka kõrgendatud avaliku huviga alade metsad, kuna hetkel ei ole KAH alad majandusmetsadega võrreldes eristaatuses.

EMA-t ajendas valitsusjuhtide poole pöörduma kriis kogukonnametsade lageraietega, millest inimesed üle kogu Eesti kodanikuühendusele pidevalt teada annavad, otsides abi neile seadusega sätestatud õiguste reaalsel tagamisel.

Kodanikuühendus soovib saada selgust, kas uuel keskkonnaministril on plaanis viia metsaseadusesse sisse kogukonnametsade kaitseks vajalikud seaduseuuendused ning kas raiete planeerimisel hakatakse lisaks tööstuse huvidele arvestama ka rahva vajadustega, et leida reaalseid kompromisse, aga mitte suruda KAH aladel läbi tööstuse poolseid huve, üritades seda tegevust avalikkusele demokraatliku konsensusena serveerida.

Valitsusjuhtidele esitatud küsimused:

1) Kas keskkonnaminister plaanib teha Metsaseadusesse vajalikud seaduseuuendused, et tagada kohalike elanike demokraatlik kaasamine RMK hallatavate KAH alade majandamisse?

2) Milline majandamisrežiim on keskkonnaministri arvates toimivam: kas lage- ja turberaietega või valikraietega läbi viidud püsimetsana majandamise süsteem?

3) Kuidas kavatseb keskkonnaminister lahendada probleemid selles osas, kui konkreetse piirkonna inimesed nimetavad mingi ala kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH alaks, RMK aga väidab, et tegemist ei ole KAH alaga?

4) Millise hoiaku võtab keskkonnaminister siis, kui RMK ei saavuta kohalike elanikega kokkulepet, vaid hakkab kohalike elanike vastuseisust hoolimata metsa raiuma?

5) Kui inimesed ei ole lageraiega nõus, siis millised on nende õigused edasises protsessis?

6) Kas rahandusminister näeb KAH alade raiumist riigi poolt võetud võla kattena, olles KAH alade majandamisega võla katmisel juba arvestanud?

7) Kellele kuulub peaministri hinnangul avalikus ruumis metsamajanduslike otsuste langetamise õigus: kas seal elavatele inimestele või RMK metsasid toormeallikana käsitlevale tööstusele?