Uue võimuliidu majanduspoliitika ajas sotsiaalmeedia kihama: "1,3-miljonilise turu pärast pangad end peksta ei lase"

 (291)
Valimiskogu Estonias 24.09.2016
Kalle PallingFoto: Andres Putting

Lepingu sõlmimisele lähedal olev Keskerakonna, Sotsiaademokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) koalitsioon avalikustas eile majandus- ja maksupoliitika programmi, millele reageerisid sotsiaalmeedia vahendusel oodatult enim peagi opositsioonitööd alustavad reformierakondlased.

Reformierakonnale paistab kõige arusaamatum ikkagi see, kuidas IRL Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega ühte heita saab. Peaminister Taavi Rõivas märkis Twitteris, et IRL on koalitsioonis suurimaid järeleandmisi teinud, nõustudes astmelise tulumaksu ning panga- ja automaksuga.

Eriti valulikult reageerisid reformierakondlased pangalõivu kehtestamise plaanile, mis oma olemuselt tähendab plaanitavate kulutuste rahastamiseks pankadele maksu, mis oleks 0,04-0,4% varade mahust.

Üks märkimisväärsemaid debatte leidis aset Twitteris Taavi Rõivase, Kalle Pallingu, Heldur Meeritsa ja Indrek Neivelti vahel.

Seotud lood:

Ametist lahkuv peaminister Rõivas avaldas arvamust, et kuna pangad on majanduse võimenduse allikad, tuleks pangamaks majanduskasvu arvelt. "Lisaks seab see ohtu lähiaja suurima investeeringu - DNB + Nordea," kirjutas ta.

Sellega nõustus ka riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Kalle Palling.

Nende sõnumile reageeris ettevõtja Heldur Meerits, kelle sõnul ei tundu kahe panga liitumine kuidagi investeeringuna. "Pigem hoopis vabastab omanikele kapitali."

Taavi Rõivas ei jäänud aga vastust võlgu ning märkis, et kui luuakse kolmes riigis tegutsev pank peakontoriga Eestis, tähendab see nii investeeringut kui töökohti.

Neivelt märkis aga, et loodava panga peakontor ei pruugi siia töökohti tuua ja tõi näiteks, et Swedbank viis Balti IT-keskuse Eestist Leetu.

Rõivas kinnitas Neiveltile: "Olen emapanga tippjuhtkonnaga suhelnud ja saan öelda, et see on võimas plaan. Töökohad sealhulgas."

Arutelu hargnes finantstehnoloogia ettevõtete Eestisse toomise regulatsioonideni, aga jätkus ka Meeritsa torkega, et DNB ja Nordea panga ühinemine on nende turult lahkumise strateegia.

Palling pakkus, et pangamaksu tõttu lahkuvad Eestist ka teised pangad. "1,3-miljonilise turu pärast pangad end peksta ei lase."

Neivelti arvates ei lahku Eestist pangamaksu pärast küll keegi. "Eestis teenivad pangad kaks korda rohkem, kui oleks normaalne."

See paistis Pallingule eriti vastumeelne olevat ning ta tegi ettepaneku, et Neivelt pakuks välja nimekirja nendest ettevõtetest, kes veel liigselt teenivad. "Saab maksu peale keerata," sõnas ta.

"Kui oligopoolsel siseturul teenib keegi liiga suurt kasumit, siis see on riigi probleem," argumenteeris Neivelt.

Loodava koalitsiooni majandus- ja maksupoliitikasse suhtus Pallingust ja Rõivasest rahulikumalt Reformierakonda kuuluv Meelis Atonen, kelle sõnul "tundub kõik täitsa normaalne". Atonen tundis muret, kust leitakse kõige teostamiseks raha.

Eraldi debati pidasid maha ajakirjanik Anvar Samost ja riigihalduse minister Arto Aas.

Aas möönis, et koalitsiooni programmis on sotsiaalne mõõde olemas, kuid rõhutas, et puuduvad ettepanekud, mis majandusele hoogu annaks. "Algul seda lubati. Palju tühje loosungeid."

Samost küsis vastu, kas viimase 15 aasta suurim riigiettevõtete erastamine või hotellide käibemaksu tõusu ärajätmine ei loe?

Aasa sõnul on see üksikute lobigruppide õnnelikuks tegemine. "Keerulised erandid ja dotatsioonid - kõik vastupidi OECD soovitustele. Big mess," leidis Aas.

"Kas OECD pole korduvalt öelnud, et Eestis on madalapalgaliste maksukoormus liiga suur?" küsis Samost vastu.

Aas nõustus, et erastamine on mõistlik idee, kuid tema sõnul seisis riigiettevõtete erastamine pigem rahandusminister Sven Sesteri ja sotsiaaldemokraatide taga, kes blokeerisid isegi Eesti Teede müüki.

"Paistab, et Sester oli Rõivase valitsuse tegelik peaminister," ütles seepeale Samost.

Nende debatiga liitus haridus- ja teadusminister Maris Lauri, kelle sõnutsi on probleem selles, kõik eelnõud vajavad rahandus- ja justiitsministri allkirja, mis aga parimal juhul tuli vaevaliselt.