Uue partei asutajaliige: NO teater näitas, et rahvale hinge läinud etendus oli nende jaoks vaid kommertsprojekt

 (217)
Uus Kristiina Ojulandi erakond Ühtne Eesti
Foto: Priit Simson

Värske Ühtse Eesti partei asutamiskoosolekul osalenud Piret Haljend ütles Delfile, et NO teater pole käitunud just kenasti, tehes oma ärihuvidest ajendatult avalikkuse ees šõud. Tema hinnangul ei too nimeskandaal värskele parteile suurt kahju, sest olulised on hoopis muud küsimused.

Haljend arvas nimeskandaali kohta, et tegu on sooviga muuta uue erakonna loomine farsiks jõudude poolt, kes ei soovi, et Eestis tekkis uus poliitiline jõud.

"Teater NO99 näitas, et tegelikult kunagi rahvahulkadele sügavalt hinge läinud etendus oli nende jaoks vaid kommertsprojekt, mida teatrijuhid ise ei häbene nimetamast fašistlikuks ja nõmedaks. Kurb, kuid need, kes patenteerisid nime Ühtne Eesti, ei hooli tegelikult Eestimaa ühtsusest, vaid püüavad seista ainult oma kitsaste ärihuvide eest," nentis Haljend.

"Sellest vastureaktsioonist sai minu jaoks eesti keel uue tähenduse, sain aru, et meie keel on rikkus, rahvuslik rikkus, mida peab kaitsma ning millele on õigus igal Eestis elaval inimesel," leidis ta.

Haljend avaldas ka lootust, et eestlased ei otsustaks oma riigi muutmist vajavate probleemide üle "mingi teatri ärihuvides tehtud šõu põhjal.""Kui tahetakse, et Eesti poliitika muutuks inimkeskseks, pole inimestel ju vahet, mis etteheidetega uue algatusega väljatulijaid rünnatakse," leidis ta.

Seotud lood:

Kas tülitsemine populaarse NO teatriga võib parteile kahju tuua? "Me ei tülitse NO teatriga, ilmselt me häirisime kellegi mugavust ja teater reageeris teravalt ning tekkis konflikt. Elan Võrumaal ning ei oska kommenteerida, kas NO teater on populaarne," tõdes ta.

Tema hinnangul on meedia vahendusel näha seda, et inimesed ootavad uuelt poliitikalt vanu käitumismalle ja eeldavad, et alati tahetakse kedagi petta. "Kui kuulsuste paraadi asemel on erakonna asutamiskoosolekul inimesed, kes tõesti valutavad südant oma piirkondade elu edendamise pärast, nimetatakse neid "eikeegiteks". See süvendab veelgi Eestit lõhestavat vastasseisu võimulolijate ja rahva vahel," arvas ta.

Haljend kinnitas, et asutamiskoosolekul vaadati üle inimeste pakutud 500 nimevarianti luud.ee portaalis ja kontrolliti äriregistrist üle, millised nimed juba kasutusel on. "Ei saanud võtta näiteks nimesid, mis on erakonna nimena juba kasutusel olnud," ütles ta.

"Ühtne Eesti on tegelikult erinevalt teatriinimeste arvamusest väga ilus põhimõtteline seisukoht. Kui oleme ühtsed ja ei trambi kõigepealt üksteise ideid ja algatusi maha, saab Eesti meie kõigi jaoks tegelikult ka paremaks. Kui me ühtsed pole, puudub võimalus reaalseteks muutusteks," oli Haljend nimes kindel.

Eeskujuks mineviku partei

Sarnaselt oma aatekaaslasele Indrek Vimbergile ei pelga ka Haljend, et loodavale erakonnale jääb külge silt "pettunud reformierakondlaste kogu".
"Reformierakonnas pettunud olemine ja pettunud reformierakondlaseks olemine on kaks täiesti erinevat asja. Kui Reformierakond püüab oma maine parandamiseks oma võimsa PR aparaadiga luua meile sellist imidžit ja meedia selle ainuõigena vastu võtab, on muidugi kurb," nentis ta. "Minuga on ühendust võtnud ka paljud teiste erakondade liikmed," lisas Haljend.

Haljendit ajendas parteisse astuma soov rääkida Lõuna-Eesti inimeste ootustest, sest ta on kindel, et Eesti on Tallinna suunas väga viltu. Ta ütles, et tema ajalooline eeskuju on 1905-1931 tegutsenud partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. "100 aasta taguse erakonna eesmärgid olid samad, mis meil: eluolu parandamine, rahvusaadete ja liberaalse maailmavaate edendamine," sõnas Haljend.

Võru valla sotsiaalkomisjoni liige ja pereõena töötanud Haljendi peamine idee on muuta riik inimkesksemaks. "Soovin omalt poolt teha kõik, et Eesti muutuks inimkesksemaks läbi uue, inimkeskse poliitika. Igaüks meist on väärtuslik osa sellest riigist," kinnitas ta.