Uue jahiseadus nõuab maaomaniku ja jahimehe kokkulepet

 (32)
Eesti hagijas
Foto on illustratiivneFoto: Tiit Blaat

Riigikogus võttis täna napi poolthäälte enamusega vastu uue jahiseaduse, mis on saanud jahimeeste ja metsaomanike kriitika osaliseks.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 45 riigikogu liiget ja vastu 39 riigikogu liiget.

Uut jahiseadust on ette valmistatud juba aastast 2008. "Maaomanik, kelle maal jahti peetakse ja jahimees, kes seda teeb, peavad omavahel kokku leppima, mis tingimustel, kuidas ja millal see toimub. Ilma kokkuleppeta teise omandil toimetamine ei peaks olema loomulik käitumisnorm," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Metsaomanikele kahjustuste kompenseerimiseks moodustavad jahimehed reservfondi, kuhu lisaks jahimeeste rahalisele panusele on 30 protsendi ulatuses võimalik taotleda toetust ka keskkonnainvesteeringute keskuselt.

Senised jahipiirkonnad säilivad ning kasutuslubasid pikendadakse kümneks aastaks. Maaomanikel tekib võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuab vähemalt 51 protsenti kinnistute omanikest ja vähemalt 51 protsenti jahipiirkonna pindala omanikest.

"Nii saavad maaomanikud võimaluse kaasa rääkida selles, kes nende maal jahti peavad. Teisalt on kaitstud väikemaaomanike huvid ning otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt," rääkis Pentus-Rosimannus. Edaspidi ei pikene kasutusõiguse luba automaatselt, vaid selleks on vaja jahindusnõukogu heakskiit.

Metssea, põdra, hirve ja metskitse küttimispõhimõtete (sh küttimismahu ja -struktuuri) kooskõlastamiseks ja otsustamiseks moodustatakse jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest regionaalsed jahindusnõukogud. Nõukogudesse hakkab lisaks jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatele kuuluma ka riigiameti esindaja. Ülejäänud metsloomadele võivad oma maaomandi piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud. Maaomanike huvi puudumisel saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.

Et veenduda jahimeeste oskuses relvaga ümber käia, säilib laskekatse nõue. See kehtib ka välismaalastele, kui nad ei ole sarnast katset välisriigis sooritanud. Väikeste metsloomade, nagu rebane, kährlik, mäger, kobras jne, küttimiseks võib kasutada ka vibu, mis eeldab nii jahimehe eksami kui ka laskekatse läbimist.

Uus seadus jõustub 1. juunil 2013.