Usuõpetus rahvahääletusele?

Kas usuõpetus peaks olema kohustuslik või vabatahtlik aine? Haridusministri sõnul peaks selle üle otsustama üleriigiline referendum.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) seadis 21. jaanuaril toimunud religiooniõpetuse ümarlaual üheks eesmärgiks, et religiooniõpetus oleks 2007/2008. õppeaastaks valmiva riikliku üldhariduskoolide õppekava järgi põhiaine kõikides kooliastmetes, kirjutab Postimees.

Haridusminister Toivo Maimetsa sõnul ei ole aga religiooniõpetuse staatus ainult haridusministeeriumi otsustada.

“Selleni, et religiooniõpetus on õpilastele vabatahtlik, jõuti 1920. aastatel üldrahvaliku referendumiga. Kui tunnustame Eesti riigi järjepidevust, peame tunnustama ka neid otsuseid, mis Eesti rahvas kahe sõja vahelisel perioodil tegi, ja ilma uue referendumita seda otsust muuta ei saa,” nendib Maimets.

Minister pole enda sõnul isiklikult selle aine vastu, kuid ei toeta selle kohustuslikuks muutmist.

Praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on religiooniõpetus valikaine, mis tähendab, et aine on õpilastele vabatahtlik ja koolile kohustuslik, kui seda soovib õppida vähemalt 15 last ühes kooliastmes.

EKNi haridustöö projektijuhi Kristiina Krabi hinnangul on religiooniõpetuse vastasuse taga laialt levinud vale arusaam aine sisust. “Tavaeestlane peab usundiõpetust ajupesuaineks ning meie ülesanne on seda väärarusaama muuta,” märgib Krabi.

Ta osutab, et inimeste teadmised usunditest on kesised. “Samas räägime palju demokraatiast ja usuvabadusest, mis peaks tähendama ka seda, et inimene on selles vallas haritud.”