Usundiloolane: vaidluse kooseluseaduse üle teeb raskeks see, et ühe poole jaoks on abielu Jumalast antud

 (104)
SAPTK korraldab esinemistuuri
Varro VooglaidFoto: Ilmar Saabas

Kuna Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets ütles hiljuti, et abielueelne seks on patt ja et homod elagu terve elu tsölibaadis, siis uuris Delfi EELK Usuteaduse instituudi usundiloo professor Ringo Ringveelt, millel sellised seisukohad põhinevad ning kuidas sobituvad need vaated ümbritseva liberaalse maailmaga.

Kui panna Sihtasutuse Perekonna ja traditsiooni kaitseks tegevus ühte patta kiriku tegevusega, siis võib jääda mulje, justkui oleksid vastuollu läinud amoraalsed poliitikud ning moraalinorme kaitsvad kirikumehed. Tegelikkuses on pilt oluliselt kirjum?
Ettekujutus, et kõik kirikud ja usklikud on ühesugused, on samasugune, nagu usk, et kõik poliitikud on ühesugused. Poliitikutel on erinevad maailmavaated ja sama käib ka kirikute kohta.

Kooseluseaduse osas tasub meenutada ütlust, et lihtsad asjad on need, milles me kõik oleme spetsialistid. Kooseluseadus puudutab inimesi väga lähedalt ja see pole enam ratsionaalne arutelu.

Luhametsa mõtteid lugedes tekib paratamatult tunne, et reaalsuse ja kiriku moraalinormide vahel on ületamatult suur lõhe.
Religiooni puhul räägime me väga vanadest institutsioonidest. Iga religioon kohaneb muutuva olukorraga ja mõtestab end ümber vastavalt ühiskonna, inimeste ja keskkonna muutumisele. Selles mõttes on kõik religioonid aja jooksul muutunud.

Aga muutustega kaasneb sageli tõsine reaktsioon - näiteks abordi või homode kooselu küsimustes - ning sel puhul inimestel tekib tunne, et minnakse vastu oma usu põhimõtetega.

Seotud lood:

Milline on siis usu roll selles vaidluses?
Meedias ja ühiskonnas toimuv on balansist väljas, sest inimesed mõtlevad mitmete mõistete all veidi erinevaid asju. Pealegi on ühe poole jaoks abielu Jumala antud või määratud.

SAPTKi puhul võib tekkida küsimus, millest tuleb selline pühendumus? Siin tuleb näha religioosset pühendumust - see on nende jaoks fundamentaalne küsimus. Sealt tulebki see reaktsioon ja polariseerumine. See ei pruugi olla vihkamine. See on palju keerukam, kui tahaksime mõelda või arvaksime.

Kui piibel kätte võtta, siis seal on mõte: mees, naine, saagu teid palju! Seega ühelt poolt on see religioosne lähenemine ehk nii on piiblis öeldud. Teiselt poolt on see bioloogiline lähenemine ehk mis on liigi eesmärk? Iseennast taastoota.

Kui religioon aja jooksul muutub, siis kuidas saab keegi praegu öelda, et tõde on selline ning selline käitumine on õige teistsugune on vale?
Tänane usuilm on killustunud - on erinevate rõhuasetustega liikumisi kristluse sees ning sellest väljas on neid veelgi rohkem. Kui keegi ütleb, et see on tõde, siis tema jaoks ongi. Kui vaatame usuringkondi, siis on need ühtlasi tavalised surve- ja huvirühmad. Neil on seega samasugune õigus püüda ühiskonda muuta vastavalt oma paremale äranägemisele nii nagu ka teistel ühiskonna osadel ja huvirühmadel. Me ei saa ette heita, kui keegi oma põhimõtete järgi tahab seadust muuta, olgu see siis kalur või loomakaitsja.

Taasiseseisvunud Eestis pole varem sellist lõhenemist olnud?
Jah, varem pole midagi sellist olnud. Samas - me näeme siin tegelikult ühe sihtasutuse tegevust. Tegu pole ühegi konkreetse kirikuga. Ja kogu diskussioon käib tänu sellele, et on kaks väga tugevat ja vastanduvat võitluse poolt. Ning ühe jaoks on tegemist fundametaalse küsimusega, mis puudutab perekonda kui Jumalast antud institutsiooni.

Välismaal on selliseid arutelusid tekitanud samasooliste abielu kõrval ka abort. Ja eks see tekitab ka kristlaskonnas killunemist - on erinevaid vaatenurki.

Kuidas kõige selle taustal on kood eestlaste usuleigusega?
Muutusi eriti pole - eestlased jäävad üha usukaugemaks ja tundub, et see aina süveneb. Usuleigus on noorte seas suurem ja kui perekondlikku traditsiooni pole, siis on seda ka keeruline tekitada.

Eestis elavate teiste rahvuste seas tundub olema teine protsess, sest seal on religioonil rahvusliku identiteedi moment juures, aga mitte alati.

Kuidas vaatate SAPTKi ja Vene raha võimalikele seostele?
Vene õigeusukirik on aastaid seisnud traditsiooniliste väärtuste eest ja muu hulgas toetanud ka sarnaste eesmärkidega välismaiseid organisatsioone. Kuna on suund, et teatud traditsionaalseid institutsioone soovitakse modifitseerida, siis selle vastased võivad leida täiesti kummalisi liitlasi.

Selle aasta kevadel, ajal mil Ukrainas oli juba kriis, intervjueeriti Läti luterliku kiriku peapiiskoppi. Muuhulgas küsiti, kuidas ta hindab Putini tegevust traditsiooniliste väärtuste kaitsjana. Piiskop teatas, et Putini tegevust traditsiooniliste väärtuste kaitsjana tuleb kõrgelt hinnata. See põhjustas Lätis debati selle üle, mida peapiiskop ikkagi mõtleb. Sel hetkel ta ilmselt ei mõelnud ta Ukrainale, vaid traditsiooniliste väärtuste kaitsmisele.

Seega kui räägitakse sihtasutuse välissidemetest, siis on samasugused sidemed ka teisel poolel. Teisisõnu räägime me erinevate võrgustike konfliktist Eestis.