Usaldusisik: erakondade jaoks raha jätkub, päästjate jaoks mitte
“Siseministeerium on siiamaani väitnud, et neil ei ole raha, ehkki Jaan Kundla tegi väga suuremeelse avalduse, et siseministeeriumi halduasalas on väikene lisaraha — 85 miljonit krooni. Järgmise aasta eelarves on ministeerium eraldanud 85 miljonit krooni erakondadele,” rääkis Paulus Delfile. “Leida 22,8 miljonit krooni on riigi jaoks köömes.“
Täpselt sama arvamust on väljendanud ka riigikogulane Jaan Kundla, kes küsis erakondade rahastamise 85 miljoni krooni ja päästjatele vajamineva 22,8 miljoni krooni kohta: “Mis on päästeteenistuse päästmiseks veel lihtsam, kui siseministeeriumi valitsemisalas 22,8 miljoni krooni ühelt eelarverealt teisele tõstmine?”
Siseministeerium on teatanud, et aasta lõpus tuleb koondada 90 päästjat ja 20 kontoritöötajat. Ametiühingu esindaja leiab aga, et koondamisplaan ei ole õigustatud.
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg on väitnud, et päästetööde struktuur tuleb Eestis nagunii ümber teha ning on toonud statistikanäiteid mujalt maailmast. Samas pole reformiplaane ametiühingule näidatud. “Oleme korduvalt küsinud ja meile on otse öeldud, et ametiühingute seaduses pole sees punkti, mis kohustaks seda meile näitama,“ rääkis Paulus, lisades, et praegusel raskel ajal tuleks keskenduda sellele, et mehed tööle jääks. „Teeme reforme siis, kui on paremad ajad.”
Timberg põhjendas päästjate koondamist ja oma vastuseisu päästjate endi poolt pakutud palkade kärpimisele sellega, et sel juhul jääks päästeamet lootusetult maha teistest sisejulgeolekuasutustest. Ometi on päästjad ise väljendanud nõusolekut palgakärpe osas, et nende kolleege mingil juhul ei koondataks.
Kui Tallinna siseministeeriumi päästjate koondamisplaan ei puuduta, siis maapiirkonnad jäävad Pauluse sõnul suurte tulekahjude korral abitusse olukorda.
Kui siseministeerium päästjate jaoks raha ei leia, on ametiühingul vastukäik plaanis. Mis täpsemalt, jääb esialgu saladuseks, sest päästjad loodavad, et riik leiab esmaspäevaks puudujäävad 22,8 miljonit.
