Juuniga võrreldes on detsembris olulisel määral kahanenud usaldus peaministri (usaldusnäit vähenenud seitsme portsendi võrra), kiriku (vastavalt viie protsendi võrra) ning presidendi ja NATO (mõlemal vastavalt nelja protsendi võrra) vastu. Kui võtta arvesse veel mitteusaldajate osakaalu, siis langeb presidendi institutsiooni usaldusväärsus veelgi. Presidenti ei usalda üldse 25 protsenti elanikkonnast, peaministrit ei usalda üldse 62 protsenti elanikkonnast.

Elanike usaldus on jätkuvalt kõrgeim päästeameti vastu, mida peab usaldusväärseks 95 protsenti elanikest. Päästeametile järgneb paremuselt teise tulemusega politsei- ja piirivalveamet, mida usaldab 83 protsenti eestimaalastest. Palju madalam pole usaldus ka kaitseväe (81 protsenti usaldab), maksu- ja tolliameti (80 protsenti usaldab) ning rahvusringhäälingu vastu (79 protsenti usaldab). Tarbijakaitseametit peab usaldusväärseks 71 protsenti elanikest.

Madalaim on elanike usaldus endiselt erakondade (detsembris usaldab 25 protsenti), peaministri (33 protsenti usaldab), riigikogu (37 protsenti usaldab) ning valitsuse (40 protsenti usaldab) vastu. Presidenti usaldab 61 protsenti elanikkonnast. Trükiajakirjandust usaldatakse rohkem kui presidenti (63 protsenti).