Usaldus Euroopa Liidu vastu kasvab
Võrreldes uuringu eelmise etapiga 2002. aasta kevadel on usaldus pea kõikides riikides mõnevõrra tõusnud, enim on see suurenenud Türgis (13 protsenti). Eestis on usaldus Euroopa Liidu vastu eelmise aasta kevadega võrreldes tõusnud kolme protsendi võrra, kuid 2001. aasta kevadega võrreldes on usaldus kasvanud koguni 11 protsendi võrra.
Samale tasemele võrreldes varasemate tulemustega jäi usalduseindeks Lätis, Maltal, Poolas, Leedus ja Rumeenias. Bulgaarias on usaldus pisut vähenenud.
Kaheksa kandidaatriigi elanikud hindavad positiivselt oma riigi valmisolekut ühinemiseks Euroopa Liiduga. Kõige optimistlikumad on selles osas Küprose ja Türgi elanikud. Eestlased, lätlased, slovakid, sloveenid ja tšehhid on oma kodumaa valmiduse osas liitumiseks veidi pessimistlikumad. Kuigi Eestis on valmisolekuindeks 2001. aasta kevadest pidevalt tõusnud, usub vaid pool Eesti elanikkonnast, et Eesti on valmis ühinemiseks Euroopa Liiduga. Madalaim on valmisolekuindeks Horvaatias.
Pea kõikide riikide elanikud usuvad, et Euroopa Liiduga ühinemine mõjutab riikide majanduslikku olukorda paremuse suunas. Eesti, Horvaatia, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Türgi elanikud on selles küsimuses kõige optimistlikumad. 66 protsenti eestlastest usub, et euroliit parandab Eesti majanduslikke tingimusi.
Eestis usaldavad ja toetavad Euroopa Liitu enam mehed, nooremad, kõrgema hariduse ja sissetulekuga ning suuremates linnades elavad inimesed. Samas sihtgrupis on ka enim neid, kes usuvad, et Eesti on liitumiseks valmis ning et ühinemine toob kaasa paremad majanduslikud tingimused. Väga positiivselt suhtuvad liitumisse üliõpilased.
