USA võis osaleda Estonia uputamisel

 (379)
MS Estonia visiir
AFP/Scanpix

USA ajakirjanik Christopher Bollyn väidab, et Estonia uputamisega ning parvlaevalt elusalt pääsenute kadumisega on otseselt seotud USA valitsus.

Estonial hukkunud laulja Urmas Alenderi lese Helje Kaskeli kosinud Bollyn jagab suuresti Saksamaa ajakirjanik Jutta Rabe seisukohti. Viimastel aastatel USA valitsuse valesid paljastanud Bollyn püüab saada kinnitust teooriale, et 1994. aasta sügisel veeti Estonial kõrgtehnoloogilist relvastust või kosmosetehnikat, mille sihtkoht oli USA. Et aga tehingu käigus kerkisid esile segavad asjaolud, lasti parvlaev põhja, tähtsamad võtmetunnistajad aga “tehti kahjutuks”, nagu kirjutab Eesti Päevaleht.

Bollyni teooriat kalduvad kinnitama Rootsis tehtud uurimine ja hiljuti kinnitust saanud tõsiasi, et 28. septembril maandusid Arlanda lennuväljal kaks väikelennukit, mis võtsid peale üheksa tundmatuks jäänud reisijat ja kadusid seni teadmata suunas. Bollynile teadaolevalt maksis lennud kinni USA valitsus.

Intervjuus Päevalehele sõnab Bollyn, et USA osalusele Estonia katastroofis osutavad asitõendid.

Ühe teooria kohaselt viidi üheksa võtmetunnistajat, teiste seas ka kapten Piht, USA-le kuuluvate eralennukitega Arlanda lennuväljalt minema. Bollyni andmetel on siiski vaid üks kõnealustest lennukitest registreeritud USA-s, teine aga Bermudal baseeruv LARMAG-i lennuk, mis kuulus rootslasele Lars-Erik Magnussonile.

Bollyn peab täiesti võimalikuks, et kapten Piht on ikka elus. „On olemas kõikvõimalikud ”tunnistajakaitse programmid”, mille järgi inimesed kaovad, neile antakse uus identiteet, et varjata seda, mida nad teavad,” kõneleb ta. „Usun, et Estonia juhtumi puhul teadis Avo Piht laeva hukkumise põhjusi ja seepärast ta rööviti. Kadusid ka inimesed, kes teadsid teda elus olevat.”

Bollyn viitab dokumentidele, mille kohaselt küsitlesid Avo Pihti vahetult pärast õnnetust kõrged Rootsi ametnikud. „Kohe pärast seda otsustati ta ilmselt eemaldada ja kadumised algasid. Pole võimalik, et 12 eestlase nimed sattusid algsetesse päästetute protokollidesse juhuslikult. Sääraseid kadumisjuhtumeid lavastasid endise Nõukogude Liidu ja Lõuna-Ameerika türannid.”

Bollyn usub, et lahendamata kuriteona jääb Estonia hukkumine inimeste meeli köitma siin- ja sealpool ookeani. „Olen kindel, et ühel päeval öeldakse välja, kes ja mis asjaoludel põhjustas Estonia katastroofi ning see tunnistatakse rahvusvaheliseks kuriteoks,” nendib ta.