Raamatust leiab infot nii Kuressaare linnuse, Viidumäe, Sõrve poolsaare, Georg Ots Spa hotelli kui ka Pädaste mõisa Alexandri restorani kohta. Lisaks on ära toodud ka mõned Tallinnas asuvad söögikohad.

"See on ju lausa uskumatu ja suurepärane!" rõõmustasid nii Kuressaare turismiinfopunkti juhataja Karmen Paju kui ka turismiõppejõud Lii Muru. Ehkki kumbki neist täpselt ei teadnud, kuidas Saaremaa nii väärikasse väljaandesse sattus, usuvad nad oma sõnul, et sellel võivad olla päris head tagajärjed. "Päris palju on inimesi, kes panevadki oma reisimarsruuti paika selliste soovituslike raamatute põhjal," teab Paju, kes oletas, et ehk olid "süüdi" mõned Ameerika Ühendriikidest pärit reisikorraldajad, kes on siin korduvalt käinud.

Karmen Paju on veendunud, et tegemist on aastatepikkuse tööga, mis nüüd hakkab vilju kandma.
Lii Muru arvates võib "1000 kohta..." raamatusse sattumises n-ö süüdi olla just Pädaste mõis, mis kaugeilt mailt tulnuid võõrustanud juba aastaid. Samuti ei saa tema sõnul alahinnata ristlusturiste, kes erinevalt Tallinnast ja Peterburist, kus nad tavaliselt peatuvad, satuvad Saaremaal äkitselt looduse rüppe, mitte linnakividele.

Siin on vaikus

"Puutumata loodust on mujal ka, aga meie trumpideks on inimtühjad rannad, kus saab täiesti üksi olla, ning nagu märkis kunagi Lennart Meri Kaali järve ääres, on Saaremaal ka hinnaline vaikus, mida mujal ei ole," rääkis Muru, kes on kindel, et äramärkimine sellises raamatus toob meile nii Aasia kui ka Ameerika turiste, kes jätavad siia hulga raha: nii majutus- ja söögikohtadesse kui ka poodidesse ja meelelahutuse peale kulutades. Muru arvates on see oluline, sest lähiriikides meid juba teatakse, kas või seetõttu, et Saaremaa esindus on käinud päris paljudel turismimessidel küll põhjamaades, küll Vilniuses, kirjutab Saarte Hääl.

Ka suvefestivalide kauaaegne korraldaja Andrus Kandima oli uudist kuuldes üllatunud. "See on juba suur asi, kui nii prestiižne kontsern peab oluliseks Saaremaad mainida. Tegemist on ikka ääretult suure reklaamiga lisaks Saaremaale ka muule Eestile," arvas Kandima, kes on kindel, et kuna New York Times'i lugejad on rohkem sellised ärksamad inimesed, võib loota, et "1000-koha" raamat jõuab ka nendeni.

Saarte Häälelt kuuldud uudise luges positiivsete kilda ka Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel: "New York Times on tuntud tegija ja pealkiri "1000 kohta, mida sa pead enne surma nägema" on igati intrigeeriv ja tõmbab lugema. Isegi see, et meie kohalik ajakirjandus sellest uudisest sõnumi teeb, on juba hea reklaam. Sellest omakorda saab lugu üleriigilisse meediasse ja lõpuks ei teagi inimesed enam täpselt, kust see soov on sündinud, vaid nad lihtsalt tahavad Saaremaale tulla."

Tulu ja rõõmu kõigile

Turismiettevõtjad rõõmustavad pärast suurenenud klientidehulga üle ning seega on meil kõigil põhjust rõõmustada, arendas Pihel mõtet edasi. "Turismitulu on see, mis pudeneb erinevatesse sektoritesse ning nutikad turismitegijad saavad selle sõnumi edukalt reklaamivankri ette rakendada," arvas ta.

Samas avaldas Pihel lootust, et ka Sõrve poolsaar on siis masside teenindamiseks valmis. "Ei saa öelda, et kohalik kogukond täna turismilt piisavalt teenida oskaks, põhjust vaadata üle arengueeldused ja realiseeritud võimalused pakub see lugu kindlasti," märkis ta.

Teistest Balti riikide vaatamisväärsustest on kogumikku pandud Koiva jõe org Lätis ja Leedu liivadüünid. Märgitakse, et enne N. Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal ei olnud kolm Balti riiki nii turismisõbralikud, et neid rändajaile soovitada. Eelmine sarnane väljaanne ilmus aastal 2003 ning seal ei olnud endistest sotsriikidest veel juttu. "100 kohta..." soovitab inimestele külastada nii ajaloo kui ka kultuuriga seotud paiku ning põnevaid looduslikke vaatamisväärsusi.