Pentagoni suurim logistiline tugisammas Defence Logistic Agency (DLA) on pöördunud Kaitsetööstuse Liidu poole saamaks selgust, kas Eesti ettevõtetelt oleks võimalik Afganistanis sõdivatele võõrvägedele osta köögivilja, joogivett ja ehitusmaterjale. Kogused oleksid Eesti mõistes vägagi suured. Liit koostas nimekirja, mille saatis ka DLA-le. Teiste seas figureerivad seal Eesti suuremate köögiviljakasvatajate Sagro ja Kadarbiku nimed. Samuti on "üles antud" Kunda Nordic Tsement ja Värska Vesi, kirjutab Äripäev.

AS-i Sagro juhataja ja üks omanikest Kalle Reiter märkis, et tema on enda ettevõtte tutvustuse küll Kaitsetööstuse Liidule saatnud, kuid esialgu ei ole ta tagasisidet saanud. "Kui tagasiside tuleks ja läbirääkimised algaksid, siis saaksin kapsast ja peeti müüa ikkagi alles järgmise aasta toodangust. Praegu ei oleks ma valmis Eesti turule mõeldud kaupa mujale müüma. Pealegi sõltuks ikkagi kõik tingimustest, mida pakutakse," arutles Reiter. Köögiviljakasvataja väitel saaks ta kasvuperioodi vältel müüa umbes 1000 tonni peeti ning sama palju kapsast.

Kadarbiku köögiviljatalu peremees Ants Pak saaks Afganistanis viibivaid sõdureid rõõmustada eestimaiste smuutide, peedi, kapsa, porgandi ja mahladega. Kadarbiku oleks tema sõnul võimeline müüma Afganistani kuus 1500 tonni hapukapsast, 3000 tonni porgandit ja kuni 3000 tonni kapsast. See eeldaks muidugi külvipinna suurendamist ja inimeste juurdepalkamist. Samas tunnistas Pak, et müüa umbes 130 000 inimesele söögi- ja joogipoolist oleks ime. "Kui nii juhtuks, oleks see tõeline õnn. Oleme siin 20 aastat konkureerinud Poola imeodavate kaupadega... Selline õnn oleks isegi uskumatu," märkis Pak.

Välisminister Urmas paeti sõnul oleks Eesti ettevõtete jaoks Afganistanis teenivale väeüksusele vajalike kaupade eksport suurepärane võimalus suunduda uutele, seni veel kaugeks jäänud ja avastamata turgudele.  "Ühtlasi annaks see meie eksportööridele ka sisulisi teadmisi ja kogemusi, kuidas Defence Logistic Agency (DLA) kaudu oma kaupa müüa. Eesti on üheks lüliks ka Muuga sadamast Afganistani kulgeva raudteetransiidi teekonnal. Kindlasti oleks Eesti ettevõtluse jaoks suur väljakutse pakkuda meil toodetud kaupu (puit, metallkonstruktsioonid jne) ka sellesse Eestit läbivasse tarneahelasse," ütles Paet. "Pikemas perspektiivis oleks Eesti ettevõtlusorganisatsioonidel koostöös DLAga huvi kaardistada kaubagrupid, mille tarne Afganistani võiks olla liitlasvägede jaoks huvipakkuv ja meie ettevõtete jaoks jõukohane.