Kui saladus pole, kelle poolt te ise hääletasite ja miks? Kas olete emma-kumma partei liige või pidev ühe kindla partei hääletaja?

Hääletasin Kerry poolt. Olen vabariiklane, kuid valin tihti demokraatide kandidaate.

Kas olete nõus väitega, et Bushi tagasivalimine on rõõmusõnum Ameerika vaenlastele?

Üldsegi mitte. Ma arvan, et Bushi tagasivalimine on signaaliks, et USA ei kavatse taanduda, et Washington saab aru — terrorism on nõrkade relv, ja et USA teeb koos teiste rahvastega sellele katkule lõpu või vähemasti piirab seda olulisel määral.

Teatavasti on president Bush kõige madalama IQ-ga president USA ajaloos. Kuidas arvate, kas USA rahvas väärib oma presidenti?

Ma kahtlen väga, kas George W. Bush on kõige madalama IQ-ga president. Meil oli 19. sajandil valitsuses palju vähem muljet avaldavaid inimesi. Tõsi, ma arvan, et teda alahinnatakse, sest ta pole just eriti sõnaosav.

Muu maailm soovis Kerry võitu. Milliseks kujuneb USA ja tema endiste liitlaste suhe järgmisel neljal aastal ja milliseks USA-le vaenulike riikide käitumine?

Ma ei arva, et maailm oli nende valimiste suhtes sedavõrd üksmeelne. Usun, et president Bushile avaldatakse jõuliselt survet parandamaks suhteid Ameerika traditsiooniliste partneritega. See ei tähenda, et asjad muutuvad suurepäraseks sellest vaatepunktist, et kõik riigid kaasatakse edaspidi otsustusprotsessi. Aga ma olen optimistlik, et praegusest madalseisust saab välja tulla.

Kas Kerry valimine oleks terroriohtu maailmas vähendanud? Kas Bushi tagasivalimine võib kaasa tuua uusi terrorirünnakuid?

Arvan, et uute rünnakute tõenäosus jääb suhteliselt suureks, kuid mu arust ei mõjuta USA valimised seda tõenäosust üldse mitte. Kahjuks näeme me peaaegu kindlasti uusi terrorirünnakuid vaatamata sellele, kes presidendivalimised võitis.

Kas nõustute, et Kerry ainus erinevus Bushist oleks olnud suhete parandamine maailmaga? Teistes küsimustes, kaasa arvatud sõjakulutused, oleks poliitika jäänud samaks.

Ma isiklikult arvan, et senaator Kerry oleks muutnud Ameerika poliitika tooni, kuid mitte poliitikat ennast. Ma ei usu, et ta oleks Iraagist väed kiiremini välja toonud, kui see president Bushil võimalik on.

Kui kaua läheb nüüd aega, et Eesti ja teised uued Euroopa Liidu liikmed saavutavad USA-ga viisavabaduse? Senaator Kerry oleks oma sõnade kohaselt selle teema käsile võtnud, aga kuidas jääb president Bushiga?

Ma loodan, et see juhtub järgmise kahe-kolme aasta jooksul. See sõltub siiski suurel määral tingimustest, mis jäävad väljapoole Eesti mõjusfääri, st esmajoones Ameerika suhtumine tugevdatud julgeolekusse ning epidemioloogised probleemid Eestist ida pool.

Mis te arvate, milliseks kujuneb Bushi teise ametiaja poliitika Iraani ja Põhja-Korea suhtes? Kas võib oodata karmimat käitumist või on Iraak kogu USA energia ära kulutanud?

Ma arvan, et Bush käitub nende mõlema riigiga järjest karmimalt, kuid sõjalisi operatsioone ma ei ootaks.

Pärast võitu teeb Bush ilmselt muutusi oma kabinetis ja selle põhjal võib teha ka järeldusi tema järgmise nelja aasta suuna üle. Kas oskate pakkuda, kes saavad uueks välis- ja kaitseministriteks ning riigisekretäriks?

Kuulsin eile (kolmapäeval — toim.), et Colin Powell jääb riigisekretäriks. Julgeolekunõunik Condoleezza Rice’ist võib saada uus kaitseminister. Arvan, et järgmise kuue kuu jooksul on oodata palju-palju muudatusi aseministrite ja suursaatkondade tasemel.

Mis võimalused on USA-l jäänud Iraagi konfliktist auga välja tulla ilma, et see kujuneks uueks pikaajaliseks Vietnami sõjaks? Kas Teie meelest saab Iraagis toimuv sõjalisele koalitsioonile “viisakalt” lõppeda ehk vägede lahkudes ei tule seal võimule uus islamistlik ning välismaailma vastu agressiivselt meelestatud diktatuur?

Iraak on hoopis keerulisem ja unikaalsem probleem. See ei ole Vietnam, vaid pigem nagu Liibanon. Iraagist lahkumine on raske. Sealt põgenemine oleks aga katastroof. Ja lahenduse leidmine vähemasti minu arvates nõuaks USA-lt mõnede oma traditsiooniliste vaadete muutmist. Me lihtsalt ei ole võimelised saama kõike, mida tahame: demokraatlikku Iraaki ning just selliste piiridega, mis meile meeldiksid. Arvan, et valime stabiilsuse lühemas perspektiivis, isegi kui selle hinnaks on vähem demokraatiat.

Miks USA alustas sõda Iraagis, kui ometi on lähiajaloost tuua näiteid (USA Vietnamis, NSVL Afganistanis jne), kus sellised ettevõtmised ei õigusta ennast ei välispoliitiliselt ega sisepoliitiliselt. Mis põhjustel võidi arvata, et see sõjaline aktsioon kujuneb edukaks?

Mõnikord sõjalised sekkumine töötab, mõnikord mitte. Universaalne seaduspära puudub. Seepärast oli ja on Washingtonis palju neid, kes on veendunud, et USA sekkumine Iraaki võib veel edukaks osutuda.

Mis te arvate, kas presidendivalimiste tulemus mõjutab USAd pikemaajalises plaanis?

Ma ei arva, et 2004. aasta valimised olid nii muutuslikud. Need küll suunasid tähelepanu USA-s valitsevale lõhele kultuuriküsimustes, kuid samas ei halvendanud olukorda.

Nii kongressis, Valges Majas kui kuberneride valimistel võitsid vabariiklased kohti juurde. See tähendab, et ameeriklased andsid oma hääle parempoolsele konservatiivsele poliitikale. Mis te arvate, kas demokraadid üritavad nüüd ennast rohkem parempoolseks ehk tsentrisse nihutada? Kas vabariiklased näevad põhjust samuti oma programmi mõõdukamaks muuta või vastupidi, jätkavad liikumist veelgi konservatiivsema poliitika poole?

Demokraadid hakkavad päris kindlasti tsentri poole liikuma, et rohkem hääli võita. Kas nad selle eesmärgi ka kiiresti saavutavad, saame näha. Samal ajal on Ühendriikides ja maailmas olukord selline, et ka vabariiklastel tuleb kohaneda.

Nii senatis kui esindajatekojas on enamus vabariiklaste käes. Kas näete selles ohtu?

Ei. USA kongressi seadused takistavad enamust tõsiseid probleeme tekitamast. Suurem osa seadusandlusest nõuab mingi otsuse vastuvõtmiseks sedavõrd palju poolthääli, et enamusel tuleb nõrgemate jõududega ikkagi koostööd teha.

Kas USAs oleks võimalik kolmanda partei tekkimine? Oleks see üldse vajalik?

Ma ei näe esile kerkimas ühtegi kolmandat jõudu, kuid kindlasti on võimalik, et see tekib. Siiski takistavad uuel parteil edu saavutamast päris kõrged barjäärid ning kõrgeks nad jäävadki.

Kuidas ja mil määral mõjutab USA poliitika eeskuju Venemaad?

Venemaa on endine superjõud, kel tuleb õppida tegutsema piirkondliku jõuna. See ei ole kerge. USA-l on mängida tähtis roll aidates Venemaal määratleda, mida viimane võib ja mida mitte. Washington saab seda anda mõista mitte ülbitsedes, vaid öeldes väga selgelt, mida ta Venemaa puhul talub ja mida mitte.

Mida peaks Eesti poliitikud tegema ja millega saaksid Ameerika Ühendriigid meid aidata, et vältida ja edukalt tagasi tõrjuda Venemaa poolt Balti riikidele avaldatavat jõhkrat poliitilist survet?

Eestlased peaksid muretsema selle pärast, et nende endi kodu korras oleks — tuleks arendada õiguskaitsestruktuure, võidelda korruptsiooniga ning töötada selles suunas, et saada üle elanikkonna etnilisest jaotusest. Eestlased peaksid hoolikalt meelde jätma, mida venelased ütlevad ja teevad ning osutama sellele lääneriikide tähelepanu.

Mida peaksid Eesti ja Läti tegema venelastega? Kas arvate, et praegune valitsuse etnilise allasurumise ja pealesunnitud assimilatsiooni poliitika on õige, demokraatlik ja saab olla edukas?

Mina ei kirjeldaks praeguse valitsuse poliitikat Eestis ja Lätis nii, nagu seda küsimuses tehtud on. Ma arvan, et nii Eesti kui ka Läti tegutsevad visalt selle nimel, et vene kogukonda integreerida, mitte alla suruda.

Mõned aastad tagasi kinnitasite, et kui Eestisse elama tulete, siis kindlasti Hiiumaale. Kas see plaan on nüüd maha maetud või mõlgub Hiiumaa ikka meeles?

Ma armastan Hiiumaad ja tahan seal elada kas puhkuse ajal või püsivamalt. Praegu on mul pooleli kolimine USA-st Eestisse. Kui hästi läheb, siis veedan tulevikus rohkelt aega Hiiumaal, nii nagu viis aastat tagasi lootsin.

Mida teie isiklikult olete teinud selleks, et Rooma paavst Miki hiire pühakuks kuulutaks?

Seni mitte midagi. Kas peaksin?