Ühe olulisema punktina saab homme kinnituse juba oodatud teade, et USA paigutab Ida-Euroopasse varustuse brigaadi suuruse üksuse tarvis. See on taaskord samm lähemale Eesti valitsuse suurele soovile, et siinkandis oleks püsivalt liitlaste väeüksused. Eesti on seda sõnumit ka korduvalt erinevatel kohtumistel rõhutanud, kuid sellist sammu USA veel teha ei tihka.

„Me toome varustuse, aga mitte brigaadi ennast. Tankid on tühjad,“ ütles Lute. „See on viis toetada õppuste programmi, mis käiku läheb. Sõdurid vahetuvad harjutus-harjutuse järel, aga varustus on kohapeal. See on nagu rendiauto kasutamine. Eelpaigutatud varustus teeb õppuste läbiviimise efektiivsemaks.“

Varustus paigutatakse kokku kuude riiki: Eestisse, Lätti, Leetu, Bulgaariasse, Rumeeniasse ja Poolasse, kus neid hakatakse kasutama siinses regioonis järjest tihedamini toimuvatel õppustel. Eelkõige on varustus mõeldud NATO kiirreageerimisjõudude n-ö noolepea üksusele, mida nimetatakse kõrge valmisolekuga üksuseks (Very High Readiness Joint Task Force).

See üksus peab olema valmis reageerima piirkonna ükskõik millisele ohusignaalile loetud päevadega. Lute sõnul vajab sellise reageerimiskiiruse saavutamiseks arendamist ka juhtimissüsteem. „Kuuest NATO staabiüksusest Ida-Euoopas saavad VHRJTF-i vastuvõtukeskused,“ ütles ta. „Esimene täielikult mehitatud kõrge valmisolekuga üksus saab paika jaanuaris ning esimesena on juhtriigiks Hispaania.“

Seejärel hakkavad Lute sõnul juhtriigid kolme aasta tagant vahetuma. Millises järjekorras, peaks otsustatama homme. „Kõik see näitab, et kõrge valmisolekuga üksus ei ole lihtsalt kontseptsioon, vaid see töötab reaalselt,“ ütles Lute.