USA käsul vahistatud Rudi võib saada 60 aastat
Keskkriminaalpolitsei pani mehe käed raudu kolmapäeval vahetult pärast Äripäeva majandusseminaril esinemist.
“Rudi peeti kinni Interpol Washingtoni tagaotsimispalvel,” ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu.
“Nüüd peavad Ameerika Ühendriigid edastama Eestile väljaandmistaotluse materjalid, mille põhjal kohus otsustab, kas isiku väljaandmine on õiguslikult lubatud,” lisas ta. Ühtekokku kahtlustavad Ameerika ametivõimud Rudi kokku neljas kuriteos. Milles need täpsemalt seisnevad, Mäesalu ei täpsustanud. “Lõpliku väljaandmisotsuse teeb vabariigi valitsus,” ütles ta.
Eestis Marko Rudi kaitsev vandeadvokaat Monika Mägi nimetas Rudi vahistamist enneaegseks ja alusetuks. “Ameeriklastel on kaks kuud aega saata väljaandmistaotlus, mis tähendab, et nii kaua peab kõrgharitud inimene lihtsalt vangis istuma ja ootama,” rääkis Mägi. Advokaadi sõnul on Rudi oma USA advokaatide kaudu sealsele prokuratuurile korduvalt pakkunud, et ta vastaks vabatahtlikult nende küsimustele. “Ränk kahtlus on õhku visatud, aga keegi pole teda kordagi isegi küsitlenud,” lausus ta.
Välditi põgenemist
Mägi ütles, et kahtlustuse järgi olevat Rudi tekitatud kahju väiksem kui miljon USA dollarit. “Prokurör on kohtule esitatud dokumentides öelnud, et maksimumkaristus ühe kuriteo eest on 30 aastat vangistust ja ülejäänud kolme puhul kümme aastat,” rääkis ta ning lisas, et nii ränga karistuse hirmus põgenemise vältimisega põhjendaski prokurör vahistamist. Kuna USA-s harrastatakse karistuste liitmist, võib see kokku tähendada kuni 60-aastast vangistust. Milles täpsemalt Rudile süüks pandavad teod seisnevad, ei soovinud advokaat täpsustada.
Mägi lubas Rudi vahistamise kümne päeva jooksul vaidlustada. “Seda õigust ma kindlasti kasutan, kuigi erilisi illusioone ei loo,” ütles ta.
Rahvusvahelise mainega audiitorifirma Ernst&Young Eesti filiaali juht Hanno Lindpere ei soovinud ühe juhtivtöötaja vahistamist kommenteerida ühegi lausega. “Ma pean väga vabandama, aga selline on meie põhimõtteline poliitika,” lausus ta.
USA ajaleht News&Observer on varem kirjutanud, et Rudi juhtis Iraagis töötades skeemi, millega pandi kõrvale mitu miljonit dollarit, mis olid algul mõeldud Saddam Husseini järgse Iraagi ülesehitamiseks.
Sama ajaleht on varem seostanud ühe Rudi sõlmitud vaieldava lepinguga Dubai firma esindajat Houssam Hatoumit ning selles Dubai firmas töötanud Jan Jõgis-Laatsi. Praegu Eesti Päevalehe uudistetoimetuse juhatajana töötav Jõgis-Laats ütles, et tal puudub kõnealuse asja kohta igasugune info. “Kinnitan ka täna seda, mida ütlesin aasta eest — minu poole ei ole selles küsimuses pöördunud mitte ühegi riigi uurimisorganid,” lausus ta.
Gerrit Mäesalu riigiprokuratuurist ütles, et Jõgis-Laatsi suhtes ei ole Eesti ametivõimudele vahistamis- ega väljaandmistaotlusi esitatud.
Väidetavalt kadus Iraagi raha
•• USA ajaleht News&Observer kirjutas juba kaks aastat tagasi, kuidas USA-s Durhamis otsiti läbi maja, milles elanud mehed olevat kõrvaldanud üle miljoni dollari valitsuse lepingutega Iraagi demokraatia rajamiseks mõeldud rahast.
•• Raha kõrvaldamise peaarhitektiks nimetati ajalehes Marko Rudi, kes töötas Iraagis ettevõtte Research Triangle Internationali rahandusosakonnas. RTI International on üks suuremaid Iraagi ülesehitamisega tegelevaid ettevõtteid, kes õpetas iraaklastele, kuidas tagada näiteks puhta veega varustatus ja prügimajandus. Selle ettevõtte kaudu liikus umbes 400 miljoni dollari väärtuses lepinguid.
•• Rudi seostatakse raha kõrvaldamisega 155,8 miljoni dollarilisest lepingust.
