USA ametnik: viisavabaduse kuupäeva ei tea
Garber: Kongress kiitis mullu suvel heaks muudatused, mis andsid administratsioonile õiguse viisanõudest loobuda, kui viisata jääb alla kümne protsendi taotlejatest. Kuid ühtlasi nõudis kongress eeltingimusena teatud julgeolekualaste nõuete täitmist ning praegu töötamegi koos Eestiga nende nõuete täitmise nimel.
Seadusemuudatus nõudis ka Ühendriikide-poolset mõnede julgeolekut suurendavate meetmete võtmist, enne kui me saame viisavabadust uutele riikidele laiendada. Töötamegi praegu nende nõuete täitmise kallal mõlemas riigis paralleelselt.
Mis laadi julgeolekumeetmete täitmist Ühendriigid Eestilt ootavad?
Osa neist puudutab reisijate andmete vahetust, osa kadunud ja varastatud passide registreerimist ning osa on seotud näiteks lennujaamade turvalisusega.
Saate te öelda, kui kaugel mõlemad riigid sellel teel on ja kas me hakkame juba eesmärki saavutama? Kas on võimalik öelda mingit kindlat kuupäeva?
Kindlat kuupäeva praegu pole, kuna Eesti ei ole veel lõpetanud kõikide nõutud julgeolekumeetmete võtmist, samuti pole Ühendriigid lõpule viinud kõiki nõutud täiendusi.
Ehk te vähemalt ennustaksite, kas see juhtub veel praeguse administratsiooni ajal.
Me oleme optimistlikud, et suudame jõuda kokkuleppele ja see juhtub enne praeguse presidendi ametiaja lõppu.
Teine teema, mis inimesi seoses Eesti-Ühendriikide suhetega väga huvitab, on Iraagi konflikt. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vihjas möödunud aastal, et 2008. aasta võib jääda viimaseks aastaks, mil Eesti sõdurid Iraagis viibivad. Ka Ühendriikide presidendikandidaadid on lubanud järgmisest aastast vägesid Iraagis vähendada. Seega, kas Iraagis on veel üldse vaja Eesti vägesid?
Eesti on teinud Iraagis väga tublit tööd ning Eesti panus Iraaki vabadust ja stabiilsust tuues on olnud hindamatu. Olen kindel, et jõuate koos Iraagi valitsusega kokkuleppele jääda Iraaki seni, kuni vaja. Aga meie töö on palju enamat kui lihtsalt sõjaline kohalolek. See on ka riigi ülesehitamine ja Iraagi rahvale tuleviku loomine.
Mis juhtuks siis, kui Eesti tõmbaks oma väed välja ning panustaks riigi ülesehitamisse mõnel muul viisil?
Meie tervitame igasugust Eesti-poolset panust ja olen kindel, et sedasama teeb ka Iraagi valitsus.
Kui rääkida teisest Eesti sõjalise osalusega konfliktist, siis tekitab küsimusi USA kaitseministri Robert Gatesi jaanuaris öeldu, kus ta heitis liitlastele ette, et need pole Afganistani piisavalt vägesid saatnud. Kas Ühendriigid ootavad ka Eestilt senisest rohkem sõdureid Afganistani?
Afganistan on NATO jaoks väga oluline väljakutse. Ühendriigid saadavad selgelt kõige enam sõdureid hoopis Iraaki, mistõttu kaitseminister Gates on suhelnud oma NATO-kolleegidega, et nende riikide panust suurendada.
Eesti on andnud Afganistanis hindamatu panuse, saates sõdureid piirkonda, kus käib kõige vihasem sõjategevus. Ja seda panust hinnatakse.
Seega ei ole Ühendriikide valitsus nõudnud, et Eesti suurendaks oma kontingenti?
Meie allianss seisneb konsensuses.
Viisavabadus Euroopa liitlastele
•• USA president George Bush teatas plaanitud muudatusest Ühendriikide viisavabaduse programmis (Visa Waiver Program) Tallinna visiidil 2006. aasta novembris vahetult enne Riias toimunud NATO tippkohtumist. Kongress kiitis muudatused heaks mullu suvel.
•• Muudatuste tulemusel on viisavabadusele lootust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel, kellest osa on Ühendriikide liitlased Iraagi ja Afganistani konfliktis.
•• Praegu on programmis 27 riiki: pea kõik Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid ning Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan, Singapur ja Brunei. Ainsana endise idabloki riikidest on viisanõudest loobutud Sloveenia puhul.
•• Kolmapäeval ütles Tšehhit külastanud USA sisejulgeolekuministeeriumi abiminister Richard C. Barth, et tõenäoliselt on Eesti koos Tšehhi ja Kreekaga üks kolmest Euroopa Liidu riigist, kelle suhtes loobutakse viisanõudest juba tänavu.
•• Programmiga ühinenud riikide kodanikud võivad USA-sse viisata reisida turismi eesmärgil kuni 90 päevaks. Töö- ja õppereisile suunduvad inimesed vajavad endiselt viisat.
