Urmas Sutrop: Oudekki Loone öeldu pommide mittelangemise kohta jääb tema südametunnistusele

 (84)
Kirjandusmuuseumis 07.09
Urmas SutropFoto: Argo Ingver

"Tänu nõukogude vabastajatele (st okupantidele) ei tabanud meid pommirahe!" väidab keskerakondlane Oudekki Loone. Puruks pommitatud Tallinn, Tartu, Narva... Jätame selle kõik Loone südametunnistusele," sõnas Sutrop vastuseks Loone 9. mail öeldule, et pommitamisi pole 2. maailmasõja ajal Eestis olnud.

Sutrop lisas isikliku killu ka oma perekonna loost:

"Minu mälestused vanavanemate talust Uue-Kariste kandist Undimaal algavad kusagilt 1960.-ndate aastate algusest. Imestasin, miks õhtuti, kui majas süüdati tuled, tõmmati enne akendele ette mustad pimenduskardinad. Selle põhjusest sain teada aastaid hiljem.

Minu vanaisa Jaan Nõmm oli talupidaja, kellest on isegi laul loodud: „Praegust kohal Nõmme Jaan, / kelle on üks kaval plaan. / Terve suve heina niidab, / ise vahest jumal’t kiidab. / Ta niidab mihklipäevani / ja kes teab või kauemgi.“

Vanaisa kopsud olid raske talutööga haigeks jäänud ja ta lamas juba surivoodil, kui 1946. või 1947. aastal lendasid öösel talust üle Viljandi kandis baseeruvad punakotkad. Lennukitest anti talule kuulipildujavalang. Kuulid läbistasid seina vanaisa haigevoodi kohalt. Taevast langevat kuulide põhjuseks olnud kättemaks, et metsas tegutsesid metsavennad.

Kuna kuulipildujavalang suunati pimedusest paistvatele tuledele, siis jäi edaspidiseks hirm, et see võib korduda. Et taevast ei oleks näha talu valgust ega langeksid kuulid või siis ka juba pommid, pimendati hirmust veel palju aastaid talu aknad".

Seotud lood:

Keskerakonda kuuluvad riigikogu liikmed Olga Ivanaova ja Oudekki Loone pildistasid end eile pronkssõduri juures ning jagasid huvilistele intervjuusid, vahendas eile ERR "Aktuaalset Kaamerat".

"Ma olen käinud kogu aeg sellel ajal, kui ma olen Tallinnas elanud, pronkssõdurile lille viimas, sest minu arvates see, et liitlased võitsid Teises maailmasõjas, on väärt tähistamist, ja on ka Eestis väga väärt tähistamist. Meil ei oleks täna Eesti riiki, kui liitlased tookord ei oleks võitnud," selgitas Loone.

Ta rõhutas, et Euroopa võitles koos hoolimata sellest, et paljudes asjades oldi erimeelsustel. "Täna, ma arvan, et Eestis on eriti oluline mõelda, et kuigi Eesti vabadusega läks veel aega pärast Teist maailmasõda, siis see, et pommid ei kukkunud kaela, on ka Eestis päris oluline," ütles Loone.