"Minu eeldus on, et tegemist ei pruukinud olla eksitusega, mis puudutab sellele Abhaasia daamile (Alli Rutto – toim) kodakondsuse andmist," ütles Reinsalu Delfile. "Minu teada ka siseministeerium on kõhklev selles küsimuses, kas tegemist oli eksitusega või mitte ja on pöördunud Tartu Ülikooli õigusteadalaste poole, et tellida juriidiline ekspertiis," lisas ta.

"Kui ma vaatan ka seda riigikohtu otsust, mis puudutab Venemaalt opteerumist, siis see ei käsitlenud Gruusia territooriumi," ütles minister. Tema hinnangul peaks lähtekohaks olema see, et eksitust ei ole aset leidnud ja Alli Rutto on sünnijärgne Eesti kodanik. "See võiks olla mõistuspärane seaduse tõlgendamine," sõnas Reinsalu. "Rahuleping sõlmiti ju Eesti ja Venemaa vahel, mitte Eesti ja Gruusia vahel."

Sünnijärgsetelt Eesti kodanikelt, kes võtavad mõne teise riigi kodakondsuse, Reinsalu kinnitusel Eesti kodakondsust ära ei võeta ja mingit valikut tegema keegi ei pea. "Loogika peab olema selles, et Eesti riik ei tekita sundvalikuid sünnijärgsetele kodanikele, et nad peaksid kaaluma Eesti kodakondsusest loobumist. See võiks olla ratsionaalne, tervemõistluslik lähtekoht," sõnas minister.

Teine asi on Reinsalu sõnul aga küsimus, kas lubada topeltkodakondsust naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimestele. "Siin minu vastus on eitav ja Isamaa seisukoht on ka eitav," kinnitas ta.