Urmas Reinsalu: reformierakondlased saavad Euroopa prokuratuuri asjadest valesti aru
„EPPO ei hakkaks tegelema Venemaalt tuleva raha rahapesu juhtumitega. EPPO pädevuses on omastatud Euroopa Liidu (EL) finantsvahendite rahapesu. Need on ainult üks väike osa kuritegudest, mis PIF-direktiivi järgi EPPO pädevusse kuuluvad: EL finantshuvide vastu suunatud soodustuskelmused, omastamine, sellega seotud korruptsioon, võltsimine, rahapesu jne,“ loetles Urmas Reinsalu.
Justiitsiminister rõhutas, et käibemaksu soodustuskelmused on Eesti õigusasutustele väga prioriteetsed. „Soodustuskelmused on Eesti jaoks olnud prioriteediks alates 2015. aastast ning selle aja jooksul on rida isikuid neis kuritegudes kohtu ette saadetud, süüdi mõistetud ja ka kriminaaltulu tuvastatud ja ära võetud,“ selgitas Reinsalu.
„Õiguskaitseasutused on menetluste kõrvalt tegelenud ka ennetustegevusega, teinud koostööd nii PRIA kui EAS-i sisekontrollidega ning rakendanud muid meetmeid, et minimaliseerida selliste soodustuskelmuste toimepanemist. Nende asjade edu võti peitub koostöös ning tõhusas ning kiiretes kriminaalmenetlustes. Tagamaks seda edu säilimist on vaja läbi mõelda, kas viia need tegevused EPPO egiidi alla ning eeldada, et edaspidi kaks delegeeritud prokuröri Eestis, kes alluvad otse Euroopa peaprokurörile, kuid kellele pole tagatud muid ressursse nende kuritegudega võitlemiseks, on sama efektiivsed kui siseriiklikult väljaarendatud terviksüsteem,“ esitas Reinsalu mõttekoha.
Ta märkis, et meie kriminaalmenetlus on olemuslikult ja rollidelt väga sarnane Rootsi süsteemile. Rootsi on otsustaud oma efektiivsuse säilitamiseks EPPOga mitte liituda. „Rootsis ja Hollandis toimub sarnaselt Eestile kriminaalmenetlus kiirelt ja tõhusalt ning sellepärast kardetaksegi, et kui näiteks rahvusvaheliste maksukuritegude juhtimistasand läheb Euroopasse, siis kas nende riikide süsteem jääb ikka sama sujuvaks, näiteks läbiotsimislubade ootamine Euroopast,“ kahtles justiitsminister.
„Seega, just vajadusest tagada kiire menetlus, oleme pidanud vajalikuks koos Eesti prokuratuuriga tulevane menetluskord läbi analüüsida. Teine teema enne võimalikku liitumist on rahanduslik. Täna ei ole meil vastust selle projekti maksumuse kohta. Kui saame vastused ja selguse, kuidas selles institutsioonis osalemisel tagame kiire asjade menetlemise, saame langetada otsuse. Tõhustatud koostöö menetlusest väljumist pole ette nähtud. Seetõttu peavad olema kõigile küsimustele vastused enne liitumisotsust, mitte vastupidi,“ põhjendas Reinsalu, miks Eesti Euroopa prokuratuuriga liituma ei kiirusta.
„Eesti huvi, mida väljendab ka valitsuse mandaat, on võimalikult tugev EPPO, mitte üksikud „saarekesed“. Praegu on näha, et EPPO koondab suurema osa liikmesriike, mis annab aluse valitsuse mandaadi üle mõelda,“ lisas justiitsminister.
Möödunud teisipäeval esitasid Reformierakonna fraktsiooni saadikud Eerik-Niiles Kross, Igor Gräzin, Anne Sulling, Johannes Kert ja Valdo Randpere justiitsminister Urmas Reinsalule arupärimise seoses huvipuudusega Euroopa prokuratuuriga liitumise vastu, leides, et Eesti peaks tegema rahvusvahelist koostööd finantskuritegude tõkestamiseks.
„Suureulatuslikud finantskuriteod on sageli seotud mitme riigiga ning eeldavad piiriülese menetluse läbiviimist. See muudab selliste süütegude menetlemise väga keeruliseks ja ajamahukaks. Veel enam, kogu rahapesu operatsiooni taga nähakse Venemaa eriteenistuse FSB huvisid,“ märgiti arupärimises.
