"Välisluureameti hinnang on julgeolekuhinnang, mis tugineb nende ekspertiisile. See kindlasti ei tähenda, et me ei arenda kahepoolset koostööd Hiinaga pidades silmas nii vastastikust kasu ja meie rahvusliku julgeoleku huve," ütles Reinsalu.

Reinsalu ei vastanud küsimusele, kas Hiina esmaspäevane avaldus võib olla seotud mõne konkreetse sündmusega - näiteks Eesti saamisega ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks -, kuna ka välisluureamet oma hinnangus märkis, et Hiina hakkab agressiivsemalt teise riigi otsustusprotseduuri sekkuma siis, kui Peking näeb otsest vajadust ja kasu oma poliitiliste eesmärkide täitmisel. "Julgeolekunõukogus me teeme koostööd kõigi liikmesriikidega, sealhulgas kõigi alaliste riikidega. Me oleme ka Hiinaga ametnike tasemel läbi viinud konsultatsioonid, vahendanud omapoolseid positsioone. Julgeolekunõukogu ongi koht, kus ka väga erineva poliitilise süsteemiga riigid, erinevas väärtussüsteemis riigid omavahel kommunikeeruvad, otsivad rahumeelseid lahendusi probleemidele. Aga veel kord - ma selle Hiina saatkonna nõudmise, mis puutub osundusi välisluureameti tegevuse suunas - selle ma lükkan tagasi," ütles Eesti välisminister.

Reinsalu rääkis ka, et teemadering, mis puudutab Hiina kasvavat mõju maailmas, on arutelu all nii Euroopa Liidus kui NATO-s. "Ja kindlasti me neid arenguid tähelepanelikult jälgime. Ka Eesti valitsus on vastu võtnud oma Hiina-poliitika põhimõtted," ütles minister.

Välisluure aastaraportis seisab, et Hiina huviks on transpordi, logistika ja kaubanduskanalite kontrollimine kogu maailmas. Kui Tallinn-Helsingi tunneli kaevamise entusiastid on rääkinud, et kõike seda saaks teha Hiina erainvestorite rahaga, siis välisluureamet ei näi nii lihtsat juttu mitte uskuvat.