Urmas Reinsalu isikuandmete kaitse seadusest: ülekaaluka avaliku huvi mõiste on ajakirjandusvabaduse seisukohalt riskantne, pikas plaanis ohtlik
Reinsalu ütles Delfile, et ajakirjandusele seadusandlikult raame määrata on äärmiselt riskantne ja pikemas perspektiivis ehk isegi ohtlik. Reinsalu hinnangul kuulub isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ajakirjandust puudutavasse paragrahvi vastu tema tahtmist muudatusettepanekuga sisse viidud üleakaaluka huvi mõiste samasse ritta allikakaitse seaduse, anonüümsete kommentaaride ja vihakõne teemade juriidiliste vaidlustega.
Reinsalu arvates peaks seaduses olema juttu lihtsalt avalikust huvist, mitte ülekaalukast avalikust huvist, nagu senises isikuandmete kaitse seaduses. "Sellest loogikast kantuna ma selle eelnõu esitasingi. See ülekaaluka avaliku huvi termin oli sealt välja võetud, parlamendis seda muudatust ei soovitud toetada," nentis ta.
Reinsalu sõnul tuleb talle üllatusena reformierakondlasest riigikogu põhisaduskomisjoni liikme Hanno Pevkuri väide, nagu tulnuks just justiitsministeeriumi ametnikelt ettepanek võtta uude seadusse ülekaaluka avaliku huvi mõiste. "Mina esitasin parlamendile seaduseelnõu, kust see oli välja võetud."
Riigikogus praeguseks teise lugemise läbinud uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu algse versiooni ajakirjandust puudutavas paragrahvis oli juttu üksnes avalikust huvist: "Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.".
Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul oli selline sõnastus justiitsminister Urmas Reinsalu otsus, ministeeriumi ametnike otsus oli aga kasutada ka uues seaduses ülekaaluka avaliku huvi mõistet. Komisjon arutas seda küsimust uuesti ja kiitis põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi muudatusettepaneku seitsme poolthäälega heaks.
Seega näeb isikuandmete kaitse seaduse praeguseks teise lugemise läbinud eelnõu paragrahv 4 välja järgmiselt: "Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.".
Selline sõnastus võib Eesti vabale ajakirjandusele äärmiselt ohtlikuks muutuda, on tõdenud Eesti Ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar Postimehes ilmunud arvamusloos.
Muret, et seadusesse raiutud väljend "ülekaalukas avalik huvi" teeb võimalikuks vaba ajakirjanduse suukorvistamise, väljendas Delfile ka poliitik ja õppejõud Marju Lauristn.
