"Järgmisel aastal ületab vabanenud Eesti ekvaatorijoone. Siis oleme saanud riiki teostada kauem, kui meie sõjaeelsed põlvkonnad. Oleme mõnedes valdkondades olnud edukamad, mõnedes aeglasemad. Eesti kahele aastakümnele tagasi vaadates tundub mulle, et need asjad, milles oleme tahtnud ja püüdnud olla edukad, on samas ka asjad, milles vajakajäämisi on kõige rohkem. Selle ilmestamiseks võib tuua viis näidet meie rahvale üliolulistest valdkondadest," lauaus Reinsalu sissejuhatuseks.

"Esiteks, Eesti lapsed. Meil on peredele turvatunde loomiseks loodud algupärased abinõud, mis on head. Vanemahüvitis, lasterikaste perede kodutoetus, järgmisest aastast rakenduv vanemapension," märkis ta. "Teisest küljest on lihtsalt masendav, kui vanem soovib tööle tagasi pöörduda ja avastab, et pigem tuleb lapsele päris jõuluvana külla kui lasteaiakoht õnnestub leida. Selles valdkonnas tuleb paika saada süsteem, mis annab perele tuge lapse täisealiseks saamiseni, mitte ainult esimesel poolteisel eluaastal. Riik ei ole rakendanud piisavalt oma jõudu ja kaitset üksikvanematele toe pakkumiseks.

Teisena märgib Reinsalu Eesti julgeolekut. "Vabadusest lauldes olime veel Vene võimu all. Nüüd oleme sellest väljas ning Eesti Vabariigi julgeolek pole kunagi varem olnud nii hästi tagatud kui praegu. Meie liitlased ja meie oma kaitsejõud on suutelised Eestit kaitsma. Eesti rahvas usub, et Eesti on sõjaliselt kaitstav. Samas, reaalsus on see, et vaid kolm aastat tagasi algas Vene-Gruusia sõda. Tagasi valitud Putin on agressiivse retoorikaga alustanud Venemaa sõjaväe moderniseerimise kava," on Reinsalu murelik.

"Kolmandaks - meie hariduselu. Siin oleme omamoodi huvitavas nõiaringis. Ühest küljest on tore, et meie haridus on maailmatasemel, mida näitavad otse Pisa testid ja kaudselt see, et meie inimesed löövad suurepäraselt läbi ka välismaal. Teisest küljest toob hea haridus kaasa inimeste liikumise esmalt maalt linna ja siis suuremasse linna ja siis veel suuremasse – kusjuures need paar viimast linna ei ole tõenäoliselt enam Eestis. Nii peame tõsiselt pingutama, et koolivõrk oleks ajakohane ning haridus mida noor inimene saab, oleks ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti," kirjeldas ta olukorda, kus ta enda erakond on algatanud kõige enam segadusi tekitavaid eelnõusid.

Seejärel, alles neljandana, loetleb Reinsalu Eesti majanduse käekäigu. "Meie edu on majanduses rajanenud paljuski välisinvesteeringutel ja see on igati positiivne, sest Eesti on stabiilsete reeglitega majandusruum. Samas, meie omamaist kapitali on vähevõitu. Meie kapitalituru nõrk toimimine on tõsine murekoht. Me peame vaeva nägema selle nimel, et arendada ettevõtlust, mille kasum jääks Eestisse. Meie rahvusliku majanduse areng, on üks teema, millesse peame rohkem panustama. Et Eestis oleks rohkem ettevõtteid, mille peakorter on Eestis ja et Eestis oleks ühe töötegija poolt loodav väärtus suurem. Rahvuslik majandus tähendabki meie kapitali ja töötegijate loodud jõukust," usub ta.

Samas nimetab Reinsalu kõige tähtsamaks ülesandeks hoopis midagi muud - see on eestlase kindlustunne.

"Väikese rahva enesetunnetus on olnud läbi ajaloo liikumas suurema või väiksema ebakindluse piiril tuleviku pärast. Eesti rahvas on olnud segastel ja rasketel aegadel enda olemise piirsituatsioonis. Teistsuguses, tänase Euroopa rahanduskriisi ja igasuguste jamade keskmes tahab Eesti inimene kindlustunnet. See ongi Eesti rahvusriigi tähtsaim praktiline ülesanne: kindlustunde kasv eesti rahvale. See tähendab kindlustunnet, et rahvas ei hääbu, vaid kasvab, ning selleks peab sündima Eesti perre rohkem lapsi. See tähendab kindlustunnet, et rahvas jääb vabaks, mitte ei alistata ja selleks peab Eesti olema kaitstud ja sidus. See tähendab kindlustunnet, et inimeste elujärg paraneb ning selleks peab arendama rahvuslikku majandust ja haridust," väitis IRLi esimees. "Me suudame rahvuslikku kindlustunnet ühiselt suuremaks ehitada, kui ei karda täna langetada otsuseid, mis on vajalikud Eesti tuleviku kindlustamiseks, olgugi, et need reformid ei pruugi olla päevapoliitiliselt populaarsed. Just argus tuleviku ees on ainus, mida peame kartma. Just seisak ja vaimne tardumus on see, mis muudab eestlase tuleviku segasemaks. Kui me ei julge avameelselt vajalikke muutusi ellu viia, siis ei kahane ka ebakindlus. Kui seda suudame, oleme homme rahvana paremal järjel nii vaimselt kui aineliselt."