Urmas Reinsalu Euroopa Komisjoni ettepanekust: küüniline on õigusriigi põhimõtete järgimine rahale ehitada

Euroopa Komisjon tegi läinud aastal ettepaneku võtta vastu Euroopa Liidu määrus, millega tulevikus saaks Euroopa Komisjoni ettepanekul peatada Euroopa Liidu liikmesriigile väljamaksed, kui liikmesriigis esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. Läinud nädalal toetas seda määruse ideed Euroopa Parlament. Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul on see initsiatiiv problemaatiline.

"Eesti valitsus ei ole sellele ettepanekule andnud rohelist tuld ja olen veendunud, et see on mõistlik," leidis Reinsalu.

Justiitsminister ütles oma seisukohas välisministeeriumile, et Euroopa Komisjonile antud kaalutlusõigus on väga suur, kuid määruse eelnõu kohta pole tehtud analüüsi. "Seetõttu puudub võimalus hinnata, kas komisjoni mõne liikmesriigi suhtes valitud konkreetne meede on proportsionaalne ning mittediskrimineeriv."

Reinsalu sõnul on protseduur konstrueeritud pöördhääletusele: kui komisjon on ettepanku teinud, siis liikmesriikide poolt komisjoni ettepaneku tagasilükkamiseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus. "Komisjoni valitud õiguslik alus on küsitav. Komisjon leiab, et aluseks on Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. See aga on üpriski kaudne tõlgendus. Ka Euroopa Liidu Nõukogu õigusteenistus tõi esile rea juriidilisi probleeme selle algatusega seoses," märkis Reinsalu.

"Euroopa Liidus peavad liikmesriigid kindlasti järgima õigusriigi põhimõtteid, kuid on küüniline ehitada õigusriigi põhimõtete järgimine rahale: kui järgid õigusriigi põhimõtteid, siis saad raha, kui Komisjoni meelest ei järgi, siis raha ei saa," rääkis Reinsalu.

Ta hoiatas, et lisaks on selle ettepaneku puhul tegemist üpriski avara pretsedendiga, mille järgi ka tulevikus võidakse hakata iseseisvaid poliitikaküsimusi siduma Euroopa Liidu eelarve maksete blokeerimisega.

"Mäletatavasti soovis komisjon Frans Timmermansi ettepanekul veel aastal 2016 töötada välja rahaline automaatne sanktsioneerimissüsteem, et riigid, kes kavandatava automaatse pagulaste kvoodisüsteemi alusel ei võta pagulasi vastu, peavad iga pagulase mitte vastuvõtmise eest maksma trahvi 250 000 eurot. Ka toonases ettepankus seoti vastuvõetamatul moel täiesti erinevad küsimused," sõnas Reinsalu.

"Eesti valitsus ei ole õigustatult sellele juriidiliselt ja sisuliselt küsitavale algatusele oma toetust avaldanud. Parlamendi heakskiit ei tähenda, et see initsiatiiv leiab ka liikmesriikide valitsuste toetuse. Kui seda ei juhtu, siis see dokument Euroopa Liidu õiguskorra osaks ei saa," lausus Reinsalu.