Ometi on viide sõnavabadusele Reinsalu ERRile antud kommentaaris. „Ma rääkisin üldiselt, mille kohta see artikkel 15 käib,” selgitas Reinsalu esialgu. Sõnavabadusest ei ole tema sõnul viidatud dokumendis juttu. Natukese aja möödudes täpsustab Reinsalu, et tema sõnavabadusest ikka ei rääkinud, see on tema sõnul Indrek Kiisleri sõnastus.

Reinsalu sõnul käib jutt siinkohal juba Eestis eriolukorra raames kehtestatud piirangutest, mitte vabaduste piiramisest abstraktses mõttes või ettevaatavalt. Usuvabadust näiteks on juba eriolukorra kehtides piiratud, sest kirikusse jumalateenistusele minna ei saa, samuti on keelatud koguneda.

Reinsalu kinnitab, et ettevaatavat mõju viidatud teavitusel ei ole ja Euroopa inimõiguste konventsioon kehtib ikka. Kiri on tema sõnul tehtud selleks, et kui näiteks kunagi Euroopa Inimõiguste Kohus hakkab riikide tegevust hindama, siis saame öelda, et oleme oma tegevusest teada andnud.

Eesti ja Läti ning mitmed teised Ida-Euroopa riigid on teavitanud Euroopa Nõukogu, et aktiveerisid inimõiguste konventsiooni artikli 15, mis annab mitmesuguste vabaduste piiramise õiguse.

"Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures saatis 20.03.2020 vastavalt Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklile 15 teavituskirja, milles teavitas Eestis koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu eriolukorra lahendamiseks kehtestatud piirangutest," seisab välisministeeriumi täna kell 10.21 avaldatud teates. "Samuti informeeriti sellest, et uute piirangute puhul Eesti informeerib viivitamatult Euroopa Nõukogu ning jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist."

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleneb, et riik peab võetud meetmetest Euroopa Nõukogu peasekretäri teavitama piisavalt kiiresti, et tehtud erand hilisemates kohtuasjades kohaldatav oleks, seisab välisministeeriumi teates. Eestis kehtestatud piirangute kooskõla Euroopa inimõiguste konventsiooniga otsustab Euroopa Inimõiguste Kohus pärast siseriikliku õigusmenetluse läbimist.

Valitsus ei ole kõnealusel arutelusid toimunud, tunnistab sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond). „Tean, et igaks juhuks on välisministeerium tõesti sellise sammu astunud, sest eriolukorra raames võivad teatud meetmed piirata konventsioonis tagatud õigusi,” ütleb Kiik. „Kindlasti me ei lähe ei inimõiguste või sõnavabaduse kallale,” sõnas ta.

"Miks te seda minu käest küsite," vastab justiitsiminister Raivo Aeg (Isamaa) küsimusele küsimusega. Ta tunnistab, et kui valitsus on seda ka arutanud, siis tema ei ole selle juures olnud, sest pole kõigil istungitel osalenud.

Võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta ei leia, et kõnealune teavitus midagi meie õigustes muudaks. "Euroopa Nõukogu teavitamine, et Eestis on eriolukord, piiriületus muutunud ja avalikud kogunemised keelatud, ei ole iseenesest põhjus murelikult arvata, et põhiõigused Eestis nüüd ei kehtiks (kehtivad!) või et diskrimineerida võiks (ei või!)," sõnastab ta. "Mõningad meie õigused, mida tavaoludes enesestmõistetavatena kasutame, praegu tõesti piiratud, ja viisakas on riigil sellest teavitada rahvusvahelist organisatsiooni, mille liikmed me tublisti oleme."

Teema tõstatanud EUObserverit refereeris Õhtuleht juba neljapäev õhtul ilmunud kirjutises „Kes pani Eestis pausile inimõiguste konventsiooni?” Nii EUObserver kui ka mõningad teised väljaanded on märkinud, et tegemist võib olla ohtliku pretsedendiga. Peaminister Jüri Ratas jäi Õhtulehele küsimusele vastuse võlgu. Ka Delfi pole teda täna veel telefonitsi tabanud. Reinsalu on ERRile selgitanud, et teavituse saatmise protseduur ei eeldagi peaministri kursisolekut.