Urmas Reinsalu: Eesti on suhtunud afgaani endise tõlgi asüülitaotlusesse tõsiselt
Afganistani julgeolekujõude areng on kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul jõudnud oodatud tasemele ning vastutuse üleandmine on kulgenud plaanipäraselt. Samuti on Eesti suhtunud afgaani endise tõlgi asüülitaotlusesse tõsiselt.
"Afganistanis on toimunud viimaste aastate jooksul suur edasiminek ühiste eesmärkide saavutamisel - toimiva riigi ülesehitamine ning stabiilsuse suurendamine," kommenteeris Reinsalu Delfile.
Reinsalu märkis, et selle aasta suvest juhivad Afganistani julgeolekujõud lahingoperatsioone juba kogu riigi ulatuses. Samuti on toimunud märgatavad muutused riigi üldises arengus.
"Me kõik oleme maksnud Afganistani edu eest kõrget hinda. Eesti on kaotanud Afganistanis üheksa kaitseväelast. Kümned Eesti mehed ja naised on saanud Afganistanis vigastada," loetles minister üles kaotused.
Kaitseminister meenutas, et Eesti kaitseväelased tegutsevad Afganistanis NATO juhitud liitlasvägede koosseisus ja Afganistani põhiseadusliku valitsuse palvel.
"Rahvusvaheline kogukond on Afganistani rahvast aidanud, et rahvas saaks pöörduda normaalse elu juurde tagasi. Afganistan on olnud pikaajaliselt Eesti sõjalise, tsiviilse ja arengukoostööga panustamise prioriteetseks partnerriigiks. Kinnitame, et meie toetus Afganistanile jätkub ka pärast ISAF missiooni lõppu," ütles Reinsalu.
Tõlk Omari asüülitaotluse keeldu ei kommenteeri
Vastavalt rahvusvahelisele tavale ei kommenteeri riigid lähemalt viisa- või varjupaigataotlustele eitavate vastuste andmist.
"Eesti on suhtunud endise tõlgi taotlusesse tõsiselt," ütles Reinsalu. "Taotlusi saada varjupaika või viisat analüüsitakse põhjalikult riigi erinevate asutuste koostöös ning kogutud informatsiooni alusel langetatakse otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas. Kõiki samalaadseid palveid vaadatakse läbi juhtumipõhiselt. Eesti langetas otsuse pärast põhjalikku analüüsi erinevate asutuse koostöös."
Reinsalu viitas Afganistani president Hamid Karzaile, kelle hinnangul ei ole liitlasvägede endiste ja praeguste tõlkide elu rohkem ohus kui teistel Afganistani elanikel. "Mul ei ole põhjust tema sõnades kahelda," lausus Reinsalu.
Hetkel on Eesti kaitseväelasi Afganistanis 168. Suurema osa Eesti panusest moodustab jalaväekompanii ja selle toetuselement, mis paikneb Helmandi provintsis.
"Eesti jätkab Afganistani toetamist - oleme jalaväekompaniiga seal ka 2014. aasta presidendivalimiste ajal. Samas on tänavu novembris väljaminev kompanii viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Afganistanis," ütles kaitseminister.
Afganistanil on tarvis inglise keele oskajaid
Ministri sõnul on Eesti üksustel olnud Afganistanis reeglina hea koostöö nii kohalike tõlkide, külavanemate kui Afganistani julgeolekujõududega.
"Rahvusvaheline kogukond ja liitlasväed on teadlikult võimalikult palju kasutanud kohalikke allhankeid ja palganud afgaane just selleks, et sõjast räsitud maa ja selle maa inimesed saaksid jalad alla," rääkis Reinsalu. "Eesti suhtub koostöösse Afganistani inimestega tõsiselt ja täie vastutustundega."
"Nüüd peab Afganistani rahvas rohkem pingutama, et oma riik üles ehitada ja julgeolekuolukorda veel turvalisemaks muuta," ütles Reinsalu. "Ma usun, et Afganistan on selleks valmis. Aga selleks läheb Afganistanil tarvis iga haritud inimest. Ka inglise keele oskajaid."
Afganistan on Eesti arengukoostöö sihtriik ka peale 2014. aastat. Afganistani suunalises arengukoostöös on prioriteetseteks valdkondadeks haridus, turvalisus, tervishoid ja head valitsemistavad.
Eesti on arengu- ja tsiviilkoostööprojektidega aastatel 2002-2012 toetanud Afganistani kokku rohkem kui kuue miljoni euroga. 2013. aastal suurenes välisministeeriumi poolt suunatav arengu- ja humanitaarabi Afganistanile 1,4 miljoni euroni, mille kasv võrreldes eelmise aastaga on 40 protsenti.
"Oleme lähtunud Afganistani valitsuse seatud eesmärkidest ja panustame on-budget peamiselt läbi Afganistani ülesehituse usaldusfondi (Afghanistan Reconstruction Trust Fund - ARTF)."
