"Igal riigil on oma sõjavägi, see on poliitiline argument. Tehnilises plaanis on meie kaitsevägi üles ehitatud reservarmee mudelil, mis põhineb üldisel ajateenistusel. Läti ja Leedu on oma poliitilise valikuna ajateenistuse kaotanud," ütles Reinsalu.

Kaitseministri sõnul on meie regioonis julgeoleku suurendamiseks kaks strateegilist suunda. Esiteks, NATO liitlaste sõjalise kohaloleku kasv, ja teiseks, Soome ja Rootsi integratsioon NATO-ga.

"Meie strateegiline probleem täna ei ole mitte ebapiisav integratsioon, vaid sõjalise võimekuse omamine. Selleks on oluline riigikaitsesse investeerida," lisas minister.

Bērziņš: ühine sõjavägi tugevdab kaitsevõimet

Läti president Andris Bērziņš rõhutas reedel uudisteagentuuri BNS vahendusel, et „üksi ei ole [Balti riigid] nii tugevad“ ja et „järkjärgult peaks üle minema ühisarmee moodustamisele,“ sest ühine sõjavägi „tugevdaks meie kaitsevõimet märgatavalt“.

"Meie kaitse arendamisest rääkides arvan ma, et me peaksime paljudes asjades suhtumist muutma. Kui NATO kontseptsioon on nutikaitse, mida mitmes valdkonnas juba rakendatakse - Baltimaad ei osta oma lennukeid, vaid kasutavad teiste NATO riikide tuge, tuleb meil minu arvates edasi minna, alustada Baltimaade tasandil relvajõudude kontsentreerimist," rääkis Bērziņš.

Läti kaitse-eelarvet kärbiti tugevalt majanduskriisi aastatel ja see ei ole tänini taastunud. Riigi kaitse-eelarve kindlustamiseks praegusel tasemel on aga järgmiseks aastaks vaja 157-158 miljonit latti.

"Lätil ei ole otsekohe võimalik tõsta kaitse-eelarvet 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist," nentis Bērziņš.

Bērziņš kinnitas, et tema on valmis toetama Balti riikide ühiste relvajõudude ideed. "Miks ei võiks me need üheskoos moodustada. Kui teiste riikide piloodid saavad siin lennata, et Balti õhuruumi patrullida, siis miks ei võiks me relvajõude ühendada," pakkus president välja tulevase arengumudeli.