Urmas Reinsalu: alkoholiaktsiisi langetamine jäi ära sotside pärast! Neil oli mugav positsioon öelda ei
Urmas Reinsalu nendib, et Lätist alkoholi ostmisele paneks piiri vaid see, kui meil oleks aktsiis samal tasemel kui lõunanaabritel. Indrek Saar imestab, miks Reinsalu varasematest kokkulepetest kinni ei pea ning soovib hoopis seda, et alkoholi tarbimine kasvaks.
Valitsuskoalitsioon leidis eelarvekõnelustel, et alkoholiaktsiisi langetama ei hakka. Varasemalt on langetamise vastu olnud ennekõike sotsid eesotsas esimehe Jevgeni Ossinovskiga.
Nii ka nüüd. Justiitsminister Urmas Reinsalu räägib Delfile, et Isamaa tegi ettepaneku minna vastupidist teed ehk aktsiisi alandada, ent sotsidele mõte ei meeldinud. "Nende jaoks oli see vastuseis asi iseenesest. Üldjoontes nad leidsid, et riigieelarvestrateegias kokku lepitud aktsiiside loogika peaks säilima. Meie panime lauale ettepaneku ikkagi lõpetada piirikaubandus, tuua aktsiis alla. Argumenteerisime, et see oleks mõistlik, kuid nemad ei tahtnud muuta, lihtsalt mugav positsioon öelda ei."
Reinsalu viitab, et aktsiisid kujunevad ilmselt teemaks valimiskampaanias ning suurusjärgud vaadatakse taas üle aasta pärast, mil uus valitsuskoosseis arutab 2020. aasta riigieelarvet.
Reinsalu arvab, et praeguses olukorras piirikaubanduse rindel midagi ei muutu. "Osakaal Eestis tarbitavast alkoholist, mis pole pärit Eesti territooriumilt - rahandusministeeriumi prognooside kohaselt ei peaks see kuhugi langema. See moodustab suurusjärgus veerandi tarbitavast alkoholist."
Reinsalu viitab, et eeldus selline alkokaubandus lõpetada on see, et peaks viima aktsiisi Läti tasemele. "Siis lõppeb kõpsti ära," märgib ta ja lisab muigamisi: "Siis nende angaaride (piiri olevad alkokauplused -toim) asemele teeme IKEA filiaalid hoopis."
Indrek Saar: aktsiisilangetus hoopis kasvataks alkoholi tarbimist
Sotsiaaldemokraatide esindajana sõnas kultuuriminister Indrek Saar Delfile, et valitsus kaalus eelarve kokkupanemise käigus ka alkoholiaktsiisi langetamise võimalust ning arutas selle üle, mida selline otsus kaasa tooks. "Rahandusministeeriumi esitatud analüüs ning teiste riikide praktika ei andnud piisavat kindlust, et alkoholiaktsiisi langetamine vähendaks üldse või piisaval määral piirikaubandust. Küll aga oleks rahandusministeeriumi hinnangul aktsiisilangetus toonud kaasa ligi 15% alkoholitarbimise kasvu. Just nendel põhjustel otsustas valitsus toetada alkoholiaktsiisi samaks jätmist," selgitab ta.
"Olen seda varem öelnud ja ütlen veelkord. Kahe viimase valitsuse otsused tõsta alkoholiaktsiisi kiirendatud tempos ei arvestanud piisavalt kaasnevate mõjudega. Praegune valitsus on viga tunnistanud, juba käesoleva aasta aktsiisitõusu kaks korda vähendanud ning nüüd otsustanud, et aktsiis ei tõuse ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Ehk taganud selle, mida ka paljud ettevõtjad soovinud - maksurahu," märgib ta. "Need on õiged otsused ning mul on raske mõista, miks Isamaa pärast läbirääkimisi ja kokkuleppele jõudmist neid kokkuleppeid nüüd kahtluse alla seavad. Ma ei usu, et nende tegelik soov on suurendada alkoholitarbimist Eestis, mängida enne valimisi maksudega ja seada kahtluse alla eelarve tasakaal ning seejuures mitte saavutada olulist piirikaubanduse vähenemist."
