Paet rääkis Delfile, et kui Venemaa peaks oma väed Ukrainasse sisse viima, siis oleks see Ukraina suveräänsuse rikkumine ja täpselt nii tulekski seda ka võtta. „Aga jutt ei ole Vene vägede Krimmi viimisest, seal on need ammu olemas. See (riigiduuma otsus – toim) puutub Ukraina kogu territooriumi,“ lisas ta.

Paet nentis, et Ukraina peab nüüd oma „mänguplaani“ ise paika panema. „Tegemist on suure riigiga ja ülim aeg oleks neil seisemistest nääklustest üle saada. See, mis praegu toimub on kogu paari aastakümne sisepoliitilise kähmluse tulemus. Naaberriik üritab nüüd seda sisepoliitilist nõrkust ja kaost, mis Ukrainas valitseb, ära kasutada,“ jätkas ta.

Praegu peaks Ukraina keskenduma kõigepealt sellele, et säilitada riigi suveräänsus ja terviklikkus.

Paet hoidub võimalikke edasisi stsenaariume ennustamast, kuid möönab, et äärmiselt negatiivne areng oleks see, kui Krimmist peaks saama Lõuna-Osseetia taoline moodustis.

„Ukraina kohta on selge rahvusvaheline kokkulepe sõlmitud 1990ndatel, mis räägib Ukraina territoriaalse terviklikkuse kindlustamisest.

Kõikvõimalikud sammud, mis seda territoriaalset terviklikkust kuidagi rikuvad on selgelt vastuolus rahvusvaheliste kokkulepetega,“ ütles Paet.
Arengud Ukrainas tuleb tema hinnangul panna ennekõike EL-i ja NATO konteksti, mitte ainult Eesti omasse.

„See on äärmiselt oluline teema. Täna on hommikul varavalgest saadik välisministeeriumis olnud vastavad koosolekud ja pidev suhtlemine käib kõigiga kellega vaja,“ ütles Paet.