"Eesti valimine ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks on aastatepikkuse tõsise diplomaatilise töö tulemus. Juba kandideerimine sellele kohale ning kaasnenud kampaania suurendas maailma riikide poliitiliste otsustajate seas oluliselt Eesti tuntust. See on tähtis nii meie julgeolekule kui ka rahvusvahelistele majandushuvidele," leidis Paet.

Paet rõhutas, et ilma julgeolekunõukogu kampaaniata poleks Eestil sellist võimalust ennast maailmas nii palju tuttavamaks teha ning kontakte luua tekkinud.

"Nüüd on Eestil ees kaks aastat põhjalikku ja vastutusrikast tööd ÜRO julgeolekunõukogus, kus tuleb tegeleda maailma kõigi olulisemate julgeolekuküsimustega ning see annab Eestile võimaluse tuua ÜRO julgeolekunõukogu lauale ka digi- ning küberjulgeolekuküsimused. Nende teemade olulisus kasvab väga kiiresti," sõnas Paet.

"Mul on väga hea meel, et 2005. aastal tehtud ettepanek, et Eesti kandideeriks ÜRO julgeolekunõukokku, on nüüdseks kümnete ja ilmselt rohkemategi inimeste tõsise töö tulemusel saanud positiivse tulemuse. Samas on uued ülesanded juba ootamas," märkis Paet.

Eesti kandideeris mittealaliseks liikmeks paralleelselt Rumeeniaga ning osutus valituks teises voorus, kogudes 132 häält. Valituks osutumiseks oli vajalik 2/3 liikmete toetus. ÜRO-sse kuulub 193 riiki.

Eesti alustab tööd ÜRO julgeolekunõukogus 2020. aastal koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Nende nelja riigiga ollakse liikmed kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022.