"Nord Stream 2 peamine mõju on Euroopa energiajulgeolekule, sest suureneb Vene gaasi osakaal Euroopa gaasitarbimises. Seega suureneb sõltuvus Venemaast kui gaasitarnijast. Ettevaatlikuks teeb aga see, et Venemaa on aeg-ajalt gaasieksporti kasutanud ka poliitilise mõjutusvahendina ning pole mingit tagatist, et see ei või ka tulevikus korduda," ütles europarlamendi saadik Urmas Paet Delfile.

"Seega oleks Euroopa energiajulgeoleku huvides, kui leitaks Venemaa mahtude suurendamise asemel uusi varustusallikaid, näiteks Kesk-Aasiast. Samuti tuleb välja ehitada gaasivõrgustik Euroopa riikide endi vahel," märkis Paet.

Nord Stream 2 valmimisega väheneb Paeti hinnangul ka huvi otsida uusi alternatiivseid varustusallikaid ning seega kinnistubki ELi suurem sõltuvus Venemaast ja Vene gaasist.

"Teine ebakindlust tekitav asjaolu on Nord Streami läbiviimine mõnede riikide majandusvööndist Läänemerel. Peljatakse, et see võib anda Venemaale hiljem ettekäände nendesse vetesse siseneda näiteks trassi hoolduse sildi all, kuigi tegelik eesmärk on midagi muud," tõi Paet välja teise potentsiaalse murekoha.

Kohalikud majandushuvid kaaluvad paraku üle ELi kui terviku vajaduse gaasiallikaid mitmekesistada ning sõltuvust ühest riigist vähendada.
Urmas Paet

"Mõnede ELi riikide soov selles projektis osaleda näitab, et neile ei lähe ELi kui terviku energiajulgeolek suurt korda ning samuti ei pea nad tõenäoliseks, et Venemaa võib Nord Streami Läänemeres olevat trassi kurjasti kasutada. Seega kohalikud majandushuvid kaaluvad paraku üle ELi kui terviku vajaduse gaasiallikaid mitmekesistada ning sõltuvust ühest riigist vähendada," leidis Paet.

Eile allkirjastati Nord Stream 2 rahastamislepingud

Nord Stream 2 AG ja Euroopa energiaettevõtted allkirjastasid eile rahastamislepingud, millega astuti oluline samm Gazpromi poolt elluviidava Nord Stream 2 projekti teostumise suunas.

Nord Stream 2 AG allkirjastas Nord Stream 2 torujuhtme finantseerimise lepingud ENGIE’, OMV-e, Shelli, Uniperi ja Wintershalliga.

Need viis Euroopa energiaettevõtet kohustuvad tagama projekti pikaajalise rahastamise 50 protsendi ulatuses kogumaksumusest, mida praegu hinnatakse 9,5 miljardile eurole. Iga Euroopa ettevõte panustab kuni 950 miljoni euroga. Gazprom on ja jääb projekti vedava ettevõtte Nord Stream 2 AG ainsaks aktsionäriks.

1220 km pikkune Nord Stream 2 torujuhe, koguvõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit aastas, loob otseühenduse Venemaa gaasimaardlate ja Euroopa tarbijate vahel. Torujuhe kulgeb Venemaa rannikult Läänemere kaudu Greifswaldi Saksamaal.

Ehitustööd algavad 2018. aastal ning lõppevad 2019. aasta lõpus.