"See uuring on juba ülesehituselt vastandav ja Eesti ühiskonda lõhestav," ütles endine välisminister Paet Delfile. "Samuti on täiesti arusaamatu, milleks on vajalik ühiskondlikku stressi suurendades viia läbi sõjateemalist küsitlust. Mida on sellega pihta hakata? Mis on selle väärtus?"

Paet ütles, et ta ei näe selles muud eesmärki, kui nii hirmutaval teemal nagu sõda ja konflikt suurendada ühiskonna stressi, lisades sellesse ka tugeva rahvustevahelise eri arusaamade dimensiooni. "Tegelda tuleks aga praegustel rahvusvaheliselt keerulistel aegadel ühiskonna liitmisega, mitte emotsioonidel mängimisega lühiajaliste sisepoliitiliste eesmärkide nimel," sõnas Paet.

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom (KE) tellitud uuringust selgub, et 65,8 protsenti eestlastest oleksid nõus vene rahvusest kaitseväe juhatajaga, kui too on sellesse ametisse kõige kompetentsem. Julgeolekuohu tõttu oleks sellele vastu 27,4 protsenti.

Küsitlusest selgus, Eesti välispoliitilist tegevust toetas kaks kolmandikku eestlasi, aga pooled venekeelsed ei toeta. Venemaa poliitikat toetab vaid 5,1 protsenti eestlasi, aga 59 protsenti venelasi.

Venemaa tegevus ohustab Eestit sõjaliselt 66,5 protsendi eestlaste arvates, aga venelastest arvab seda 7,4 protsenti. Seda, et USA tegevus ohustab Eesti sõjalist julgeolekut, usuvad 2,8 protsenti eestlastest ja 22,5 protsenti venelastest.

Sõjalise kokkupõrke ohtu Venemaaga pidas täiesti võimatuks 68,7 protsenti venekeelseid vastajaid. 23,1 protsenti venekeelsetest uskus, et sõjalist kokkupõrget ei saa pigem juhtuda. Pigem usuvad seda 5,4 protsenti ja usuvad kindlasti 1,5 venelastest.

Eestlastest kindlasti ei usu sõjalise kokkupõrke ohtu Venemaaga 14,8 protsenti, pigem ei usu 46 protsenti, pigem usuvad 28,4 protsenti ja kindlasti usuvad 6,9 protsenti.