"Päeval, kui me tähistame Eesti iseseisvuse taastamise tähtpäeva, on Valgevene diktaator Lukašenka võtnud selge suuna Valgevene opositsioonijuhtide vahistamiseks. Seetõttu algatas Valgevene prokuratuur täna opositsiooni nõukogu liikmete suhtes ka kriminaalasja," ütles Paet.

Ta märkis, et Lukašenka on võtnud suuna jõu kasutusele ja repressioonidele, et vastupanu alla suruda. "Venemaaga on ilmselgelt kokkulepe edasise osas olemas. Avalikult kinnitab Venemaa muidugi, et Valgevene saab ise hakkama. Kuid siin tuleb silmas pidada, et nii Valgevene julgeoleku kui armee juhtkond on Venemaaga väga tihedalt seotud. Alates õpingutest kuni igapäevase koostööni," sõnas ta.

"Lisaks on formaalselt ka nn liitriigi raamistik Vene ja Valgevene vahel, mis käsitleb ka julgeolekualast koostööd. Seega ei maksa Euroopa Liidu riikide juhtidel lähtuda soovmõtlemisest, et Venemaa jääb Valgevene arengutest justkui kõrvale," hoiatas Paet.

Ta nentis, et paraku on hoiakud Euroopa Liidu läänepoolsetes riikides Valgevene osas ikkagi kõhklevad. "Seda ilmestas näiteks Euroopa Komisjoni liikme Bretoni jutt, et Valgevene polegi justkui Euroopa. Bretoni öeldu peegeldab aga paraku laiemat suhtumist. Seda enam on Eestil ja teistel meie piirkonna riikidel suurem roll ja vastutus ELi Valgevene-poliitika adekvaatseks kujundamiseks."

Edasiste sündmuste olulisim võti on Paeti hinnangul siiski igal juhul valgevenelaste endi kätes. "Euroopa Liit saab kujundada laiemat rahvusvahelist keskkonda ning tugevdada vaba ühiskonda soovivate valgevenelaste seljatagust."