"See 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi ning Hiina tippkohtumine ehk niinimetatud 16+1 on väga veider kooslus, mis nõrgestab Euroopa Liidu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat," rõhutas Paet.

Kokku 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi hulka kuulub 28 Euroopa Liidu riigist 11, teiste seas Eesti. Ülejäänud on Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid Balkanilt. "Seega juba see 16 panek ühisnimetaja alla on veider, aga Hiinat muidugi huvitabki Euroopa Liidu alavääristamine," nentis Paet.

Paeti sõnul peab Euroopa Liit Hiinaga ajama ühtselt, arvestades Hiina kiiresti kasvavat mõju ja ambitsiooni, mis ei piirdu ainult majandusega. "Hiina on Euroopa suunal järjest aktiivsem ka poliitiliselt ning julgeolekuvaldkonnas," märkis ta.

"Need Euroopa Liidu 11 riiki ja Eesti nende seas peaksid loobuma sellest Hiina koostatud ja dikteeritud formaadist ning ajama asju lähtudes Euroopa Liidust kui tervikust ning Euroopa Liidu ühtsest välis- ja julgeolekupoliitikast," sõnas Paet.

"Ilmselgelt ei meeldiks näiteks Eestile, kui Hiinaga käiks koos mingi muu kooslus Euroopa Liidu riike, aga Eesti oleks sealt väljas. See Hiina tegevus on suunatud Euroopa Liidu seesmisele lõhestamisele ja seda ei peaks laskma edasi arendada," toonitas Paet.

Dubrovnikus niinimetatud 16+1 kohtumisel osales ka Eesti peaminister Jüri Ratas, kes kohtus tippkohtumise järel kahepoolselt ka Hiina peaministri Li Keqiangiga, et arutada Eesti ettevõtjate Hiina turul äritegemise võimaluste edendamist ning turismi- ja kultuurikoostöö arendamist.

"Eesti ja Hiina vahel kasvavad nii kaubavahetus, kultuuri- ja hariduskoostöö kui ka turism. Seetõttu oleme huvitatud parematest raudteeühendustest ja otselendudest. Lisaks saame oluliselt parandada meie toidutootjate ligipääsu Hiina turule ning meie turismi ja majanduskoostööd aitaks hoogsamaks muuta näiteks kasvõi vastastikune juhilubade tunnustamine," ütles Ratas valitsuse pressiteate vahendusel. "Selle kõige kõrval peab Eesti väga oluliseks ka turvalisi digitaalseid ühendusi, mis ulatuvad kõigisse meie ühiskonnaelu valdkondadesse ning aitavad parandada majanduskoostööd ja luua kõigi osapoolte jaoks majandusedu ja uusi töökohti," kinnitas ta.

Maaeluminister Tarmo Tamm ja Hiina Tolliameti minister Ni Yuefeng allkirjastasid kohtumisel protokolli, mis võimaldab ettevõtetel eksportida oma lõhelisi Hiinasse. Samasugused protokollid on allkirjastatud kilu- ja räimetoodete ning kanalihatoodete kohta. Tippkohtumise ajal toimus ka ärifoorum, kus teiste kõrval osalevad Eesti ettevõtjad. Näiteks olid kohtumisel esindatud Eesti Energia, Magnetic MRO ja PRFoods.

Iga-aastane 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi ning Hiina tippkohtumisel osalevad 11 Euroopa Liidu ja viis Lääne-Balkani riiki ning Hiina. Tänavuse kohtumise järel liitub kooostööformaadiga ka Kreeka.