Urmas Paet: Egiptusel puudub edasine plaan
Ta ei näinud ka olukorrale lahendust, sest kohalikud on küll praegu koondunud rahutusteks, kuid pole teada, kuidas nad edasi elama hakkaks, kui Muhammad Hosni Mubarak, kelle vastu üles tõusti, tegelikult ka taanduks.
Paet meenutas, et veel kolmkümmend aastat tagasi oli Egiptuse rahva arv poole väiksem kui tänapäeva 80 kuni 100 miljonit inimest. „Seal elab väga suur osa noori inimesi, kellel ei ole haridust, vara ega tööd, kellel ei ole ka midagi kaotada,“ rääkis Paet Kuku raadio saates "Tegelikkuse KesKus".
Paet märkis, et nägi mõnda aega tagasi Iraani võrdlust Egiptusega ja kõigis olulisemates tasemetes jäi Egiptus Iraanile alla.
Demokraatlike valimiste toimumist Egiptuses Paet võimalikuks ei pea. Ühe ebaõnnetumisena tõi ta näiteks demokraatlikud valimised Iraagis, kus aasta otsa pole valitsust üldse suudetud moodustada.
Välisminister rääkis, et sel aastal on seal piirkonnas potentsiaalset pinget sisse kodeeritud mujalgi. Näiteks samas kõrval on käimas Sudaani poolitamine. Ka Tuneesiaga on see risk, et järgmised valimised võivad jälle kiiva kiskuda. „See on koht, kuhu Euroopa Liit peaks panustama, et ohtu ära hoida,“ leidis minister.
Haritud ühiskonnas on teised võimalused
Paet rääkis, et tänapäeval on piisavalt võimalusi, mida kasutada enne, kui minna tänavale. Ta tõdes, et on valmis tänavale minema, kui tõesti mingi teine võimalus enam ei aita ja on füüsiliselt midagi kaitsta vaja.
Niikaua, kui ühiskond on mõistuse juures ja ühiskonnas on inimesi, kellega on võimalik sõnades asju klaarida, Paet tänavale mässama minemiseks põhjust ei näe.
Välisminister märkis, et õnneks on Eestis maailma kontekstis palju neid inimesi, kes lugeda ja kirjutada oskavad.
Paet lisas, et kindlasti mängib ka kultuur ja inimeste temperamanet Euroopa sees sellist rolli, et pilt riigiti on väga erinev ning tõi näiteks Itaalia.
