Iga riik saab ühe pagulase vastuvõtmise eest 6000 eurot toetust. Saatejuht Johannes Tralla uuris saatekülalistelt, kui palju Eesti riik veel juurde peaks panema, et pagulased kohaneksid ja elukoha leiaksid.

Europarlamendi saadik Indrek Tarand sõnas, et kui erakondade riiklik rahastamine lõpetada, siis saab 6000-eurosele pearahale Eesti riik ise juurde panna 5000 eurot.

Tarand märkis, et eluaseme puudust Eestis ei ole, kuivõrd Narvas on veerand korteritest tühjad ja Valgas samuti mitutuhat tühja korterit. "Me oleme kümne aasta jooksul Eestist väljamaale lähetanud mitusada tuhat inimest, nii et ruumipuudus on Eestis kõige väiksem."

Kaja Kallas (Reform) märkis, et pagulaste vastuvõtmise küsimust ei tohiks pea peale pöörata. Tuleks märgata, et saabuvad inimesed aitavad lahendada probleeme, mis ühel hetkel kätte jõuavad. Nimelt on suur osa pagulastest noored mehed, kes saavad aidata töökäte puuduse murega.

Eesti ühiskond on šokis

Eurosaadik Urmas Paet (Reform) märkis, et Eesti ühiskonnas on tekkinud emotsionaalne šokk. "Me võiksime nimetada asju mõnevõrra õigemate nimedega. See pole vastuseis põgenikele - kui meil oleks vaja vastu võtta tuhat või 10 000 taani põgenikku, siis poleks ilmselt mingit hüsteeriat - siin on teistsugused põhjused, mis väljenduvad - isegi kui vaadata tänaseid reaktsioone - šokis."

Lauristini sõnul tuleks ühelt poolt võimalikult kaua arutada selle üle, kas kvoodisüsteem on õige ja kas kvoote on üldse vaja, aga teisalt peaks tegelema sellega, et kui esimesed 100-200 teisest kultuurist pärit inimest tuleb, et sellest ei tekiks ei neile ega meile midagi halba.

Tralla püstitas ka küsimuse, kas peaksime valima, milliseid põgenikke vastu võtame. Marju Lauristin ütles seepeale, et kiiremad ja kogenumad juba tegelevad valimisega. "Juba on sõitnud töörühmad, juba vestlevad," märkis ta.

Paet nõustus, et kui mitte valima, siis vähemalt peaks Eesti inimesed minema kohapeale, et saada olukorrast parem ülevaade. "Klišeelik müüt on see, et tegu on harimatute, rumalate ja vaesete inimestega. Nad ongi sõjas kõik kaotanud, aga sõjapõgenikud on ikkagi teistsugune seltskond kui majanduspõgenikud," rääkis Paet, et paadipõgenike seas võib olla nii lasteaiakasvatajaid kui arste.

Põgenike teemast võib saada lõhestaja

Samuti märgiti saates, et kui meie vastutulelikud ei ole, siis ei pruugita ka meie muresid enam nii tõsiselt võtta.

"See pole vorst [vorsti vastu] ega kemplemine, see on inimlik reaktsioon," ütles Lauristin. "Kui praegu ütlevad näiteks sakslased, et kui teie ei taha jagada seda koormat, mis meil on, siis miks teie tahate jagada meie miljardeid."

"See emotsionaalne pool on läinud tegelikult halvaks," nentis ka Urmas Paet, kelle sõnul võib põgenike teema muutuda väga suureks probleemitekitajaks ja lõhestajaks.

"Juunis tulev ülemkogu on ehe näide sellest, et jah, koos on mitu äärmiselt olulist teemat, mis jah, kõik on üksteisest sõltuvad. Olenevalt lahendustest, kuidas üks või teine riik käitub. Nii et siin tuleb olla väga tark, et leida tasakaalupunkt, et mitte iseendale Euroopas suuri probleeme tekitada."