Urmas Paet: Eesti sõdurid ei jää Kesk-Aafrikas prantslastega üksi

Lisaks Prantsusmaale on Eesti ainuke EL-i maa, kes on ametlikult teatanud väeüksuse saatmisest Kesk-Aafika Vabariigi kriisikoldesse, kuid välisminister Urmas Paet avaldas veendumust, et riike, kes samuti reaalselt sõduritega panustavad, lisandub veel.

Paet tõdes tänasel pressibriifingul, et ta ei oska öelda, kui palju neid riike on, kes EL-i KAV-i missioonil kaitseväelastega panustavad. Samuti ei näinud ta mõtet spekuleerida, kui palju 28 EL-i riigist võiksid olla need, kes oma lahinguüksused Aafrikasse saadavad.

Hoolimata sellest, et Eestis juba KAV-i sõitva väeüksuse kokku panemine käib, pole paljud riigid veel panustamise osas selgusele jõudnud. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid ametlikult alustada sõjalise missiooni ettevalmistamist Kesk- Aafrika Vabariigis alles eilsel kohtumisel.

„Minu tunnetus selle eilse arutelu pealt on see, et neid riike (kes lahinguüksustega panustavad – toim) on kindlasti rohkem kui Prantsusmaa ja Eesti. Lisaks on kindlasti ka riike, kes panustavad lennukite ja muu tehnikaga,“ rääkis Paet.

Praeguse plaani kohaselt saadab Eesti 4-kuulisele missioonile kuni 55 kaitseväelast, kuid missiooni pikendamine võib kõne alla tulla.

Pikendamine sõltub sellest, kui efektiivne Prantsusmaa ja Aafrika Liidu praegune missioon ja algav EL-i missioon olema saab. „Kas olukord muutub selliseks, et vaenupooltel on mõistlik asuda kokku leppima, selle asemel, et edasi sõdida,“ selgitas Paet.

Teine asi, mida tuleb tema sõnul missiooni pikendamise kaalumise juures jälgida, on see, mis mahus on Aafrika Liit võimeline panustama olukorra stabiliseerimisse.

Eurooplaste missiooni peamine eesmärk oleks panustamine KAV-i pealinna Bangui rahvusvahelise lennuvälja käigushoidmisesse. Lennujaama kõrval asub ka riigi kõige suurem põgenikelaager oma 100 000 inimesega. „Esialgne visioon oleks see, et ELi missiooni vastutus oleks kogu selle ala turvamine,“ rääkis Paet.

Eesti kaitseväelased võivad KAV-i suunduda juba veebruaris.