Euroopa Liidu riigid on jagunenud kahte leeri suhtumises Ungaris toimuvasse ning otsusesse anda Victor Orbanile täisvõim ja taandada otsustamisest parlament ning karmistada karistusi.

Soome, Läti, Taani, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg, Iirimaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka ja Belgia väljendavad sügavat muret õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja põhiõiguste rikkumise riski pärast Ungaris.

Samas on Eesti praegune valitsus asetanud Eesti nende riikide sekka, kes on vait või ei näe Orbani tegevuses midagi laiduväärset.
Selles hoiakus on Eesti siis koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Horvaatia, Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia, Küprose, Malta, Austria ja Leeduga.

Seega on Eesti valitsus end väärtusküsimustes selgelt positsioneerinud Ida-Euroopa riikide hulka. Samas kui näiteks Läti on koos Põhjamaade ja kogenud lääne demokraatiatega õigusriigi ja põhivabaduste käekäigu pärast mures.

Sellisest järjekordsest Eesti valitsuse ja välispoliitika väärtusvalikust ja positsioneerimisest on kahju. Tugevad õigusriigid ja inimõiguste ning põhivabaduste kaitse peaksid ka Eestile olulised olema.