Urmas Klaas Volli Kalmust: lahkus sooja südamega suur tartlane
Lahkunud on tänase ja tänapäevase Tartu ülikooli üks olulisemaid teerajajaid, meie akadeemilise maastiku ja haridusmõtte kujundajaid. Volli Kalm oli visionäär, kes nägi ja püüdis nii tema juhitud ülikoolile kui ka linnakeskkonnale, kus ülikool asub, leida euroopalikke ja maailmateadusest kantud vaateid. See oli tema pilk ja püüd ning sellele rajale kutsus ta kõiki, kes nägid ülikoolil väärikat kohta suures akadeemilises pildis.
Ma kohtusime rektoriga sel nädalal kolmel korral. Esmaspäeval leppisime kokku ülikooli ja linna uued ühised tegevussuunad järgnevateks aastateks. See oli ülikooli uue rektoraadi ja uue linnavalitsuse esimene töökoosolek. Rektor oli tulvil ideid ja energiat. Kui me kella kaheksa paiku õhtul kohtumise lõpetasime, leppisime kokku, et hiljemalt kevadel teeme kokkuvõtte, kuidas teemad arenevad.
Kuid kõigest juba kahe tunni pärast saabus rektorilt pikk meil, milles ta mõnda jutuks olnud teemat täiendas. Kolmapäeval oli kohtumise teemaks ülikooli kliinikumi tulevik ja neljapäeval lehvitas ta mulle eemalt, ise kuhugi kiirustades. See tervitus jäi viimaseks …
Mul on väga valus kirjutada meie rektorist ja oma lähedasest kolleegist minevikus. Volli Kalm jõudis teha oma elus väga palju ja nii palju oli veel ees, alustas ta ju alles äsja oma teist ametiperioodi. Ta oli rektor, kellega linnal oli väga tihe, inimlikult vahetu ning ühist tulevikku kavandav koostöö.
See koostöö ja tunne tunda üksteist koos tugevemana oli Volli Kalmu soov ja teene. Seetõttu oli see koostööks olnud aeg unikaalne ja imeline. See oli aeg, mil linn ja ülikool nägid suuri võimalusi tõusta suureks ülikoolilinnaks, austades seejuures väärikat ülikooli ja linna lugu, andes nendele uutele sammudele kaasaegsust ja maailmakasulikkust.
Aga ma olen kindel, et rektor Volli Kalmuga alustatud teerajad ootavad meilt teekonna jätkamist – me anname akadeemilisele linnale head kasvamised ja kasvutingimused ja mõtleme sellele suurmehele, sooja südamega tartlasele, keda enam meiega ei ole, aga kelle hea sõna ja mõte jääb meid igavesti saatma. Meile jääb rektori lahkumisel teadmine tema soovidest ülikooli arendada, linna nendesse tegevustesse kaasata ja tunda uhkust meie ülikoolilinna heast käekäigust. Ma luban, et me jätkame seda rada.
